Korallide ammutamine lõhub aga tõsiselt rahu struktuuri ning kaob lainetevastane tõke, mis on hävitab randu ja mereäärsete linnade tänavaid. Korallrahusid võib ohustada ka liiga intensiivne kallaste ümberkujundamine. Metsaraie ja ehitus põhjustavad merevee sogaseks muutumist, muutusi selle voolus ning korallrahude struktuuri kahjustumist. Äärmiselt negatiivne mõju korallrahude elule on ka ülemäärasel kalapüügil. Rohkearvulised kalaparved ning suur hulk vähilaadseid võivad korallrahu lühikese ajaga hävitada. Kalapüük kahjustab korallrahusid otseselt, kui võrgud on asetatud vahetult korallidele või kui võrgud paiknevad rahude ümber nii, et korallid nendesse kinni jäävad või kui kalade surmamiseks kasutatakse lõhkeaineid. Korallid ja teokarbid on armastatud suveniirid. Selleks, et neid soovijaile müüa, lõhutakse aga rahusid. Kui muda maismaalt jõe kaudu merre satub, muutub merevesi sogaseks, korallrahudel
2) Kariibimeri ja Atlandi ookeani lõunaosa - vähemtähtis. väiksemad kalavarud: sooja vee tõttu (hapniku vähem) - eluahel tihedalt täis, aga massi ei ole. järsk kallas - ei pääse randa. (Aafrika rahvad ei ole ka erilised kalasööjad rahvad). 3) Vaikse ookeani avaalad (Aasia rannik, Venemaa, Hiina, Kanada, Alaska). Kariibi-Kamtsatka hoovus - hapnik - tekivad massilised kalaparved Alaska hoovus. Liigid: saida, ansoovis, makrell, tursk, heik, lõhe. muud: krevetid, krabid, vähid, homaar. 4) Vaikse ookeani Lõuna-Ameerika rannik külm hoovus - hapnik jõed kannavad suudmetesse hukgaliselt toitaineid. Püütakse väga palju prügikala, väike kala, mis läheb peamiselt kalajahuks. Puhas valk loomadele (sead, tibud) El Ninjo - ilmselt põhjuseks õhurõhu muutus liigid: makrell, stauriid, ansoovis, heeringas .
Rannikualadel, kus korallrahud on kaitseta, puudub peaaegu igasugune lainetevastane tõke, mis on hävitanud hulgaliselt randu ja isegi mitme linna tänavaid. Korallrahusid võib ohustada ka liiga intensiivne kallaste ümberkujundamine. Metsaraie ja ehitus põhjustavad merevee sogaseks muutumist, muutusi selle voolus ning korallrahude struktuuri kahjustumist. Äärmiselt negatiivne mõju korallrahude elule on ka ülemäärasel kalapüügil. Rohkearvulised kalaparved ning suur hulk vähilaadseid võivad korallrahu lühikese ajaga hävitada. Kalapüük kahjustab korallrahusid otseselt, kui võrgud on asetatud vahetult korallidele või kui võrgud paiknevad rahude ümber nii, et korallid nendesse kinni jäävad või kui kalade surmamiseks kasutatakse lõhkeaineid. Korallid ja teokarbid on armastatud suveniirid. Selleks, et neid soovijaile müüa, lõhutakse aga rahusid. SAABUVAD HÄDAOHUD
Rannikualadel, kus korallrahud on kaitseta, puudub peaaegu igasugune lainetevastane tõke, mis on hävitanud hulgaliselt randu ja isegi mitme linna tänavaid. Korallrahusid võib ohustada ka liiga intensiivne kallaste ümberkujundamine. Metsaraie ja ehitus põhjustavad merevee sogaseks muutumist, muutusi selle voolus ning korallrahude struktuuri kahjustumist. Äärmiselt negatiivne mõju korallrahude elule on ka ülemäärasel kalapüügil. Rohkearvulised kalaparved ning suur hulk vähilaadseid võivad korallrahu lühikese ajaga hävitada. Kalapüük kahjustab korallrahusid otseselt, kui võrgud on asetatud vahetult korallidele või kui võrgud paiknevad rahude ümber nii, et korallid nendesse kinni jäävad või kui kalade surmamiseks kasutatakse lõhkeaineid. Korallid ja teokarbid on armastatud suveniirid. Selleks, et neid soovijaile müüa, lõhutakse aga rahusid. SAABUVAD HÄDAOHUD
ja Aafrikas. Samuti võib kohata saarel ka raisakotkaid. 9.5. Kalad Väiksemates mägijõgedes kalu ei ole, kuid nendest võib leida mageveekrabisid. Sealsetes veehoidlates leidub mageveekalu, nagu karpi, jõeahvenat ja forelli. Kunagine ohjeldamatu kalapüük on tühjendanud Küprost ümbritseva mere, kus pole enam kuigi palju kalu. Selle tõttu on võetud kasutusele vajalikud meetmed, nüüd hakkavad kalaparved tasapisi suurenema. Kõige levinumad on papagoikalad, limakalad, mudilased ja vikerkalalased. Vahemere delfiinid ja munkhüljed on looduskaitse all. Suviti käivad kilpkonnad rannikualadel, et liiva sisse muneda, ka nemad on looduskaitse all. Viimase aastate jooksul on rajatud Küprosele mitu rahvusparki ja loodusreservaati. 14
-ebapüsiv, formeerub hooajaliselt, see salk on ebapüsiv. Neis riikides, kus salk on kõige suurem poliitiline struktuur, on aind kaks sotsiaalset üksust: tuumperekond ja salk. Moodusatakse indiviididevaheliste isiklike sidemete alusel. Salk, kus on mitu tuumpere, moodustatakse siis kui on vaja teha hooajalisi töid. Need on küttide, korilaste ühiskonnad. Kalad ja loomad liiguvad hooajaliselt. Erinevaid loomi jahitakse erinevalt. Miks on vaja,et rohkem inimesi kokku saaks? Nt kui tulevad kalaparved, on vaja kiiresti kala püüda, üksi õngitsedes ei jõua palju püüda. Tuumpere üksi ei saa hakata. Sellistes ühiskondades on salk poliitiliset autonoomne, ta on kõrgeim üksus, allapoole jääb aind tuumpere. Salgasisesed autoriteedi erinevused on väikesed. Tunnustused leiavad erilised isiklikud võimed, kui kellegi on nt võime suhelda vaimusega. Salkadevahelised suhted on kontruktiivsed, kehtib heksogaamia tava. Salk, mis koosneb 5
Sõltuvalt aastaajast asusid nad ühest asulast teise. Ümberasumine sõltus nende majanduslikust tegevusest: kalapüügist, küttimisest ja põhjapõtrade kasvatamisest. Nii oli Kazõmi jõe ääres elavatel hantidel 1914. aastal viis väikeasulat: talvine, kevadine, suvine ja kaks sügisest. Talvel handid küttisid ja elasid talveasulates. Kevadel sõitsid Kazõmi jõe äärde, kus tegelesid kalapüügiga. Suvel olid nad suveasulates, karjatasid põhjapõtru ja püüdsid kalu. Sügisel ujusid kalaparved Obi jõest Kazõmi jõkke. Handid elasid siis sügisasulates ja kalastasid. Talve algul läksid nad jälle talveasulatesse. Alates 1930. aastatest on nõukogude võim hante asustanud ümber suurematesse küladesse. Hantidele ehitati tüüpprojektide järgi majad ja pandi nad sinna elama. Eriti intensiivselt toimus ümberasustamine 1950.-60. aastatel. 20. sajandi algul olid hantide elamuteks püstkojad, neljakandilised onnid, ristpalkelamud ja poolmaakojad. Püstkoja
annaabi.ee 
