25 km kaugusele! Mõnedes kalakasvatustes on kalakotkad igapäevased külalised ja täidavad seal sanitari rolli, ehk korjavad ära vigased või haiged kalad. Selle juures langevad saagiks osaliselt ka terved kalad. Aga kui kalad kasvavad liiga suureks (üle 400 g), siis läheb kalakotkas mujale jahti pidama.Päevas vajab üks kalakotkas ca 300 g toitu.Kui kalakotkad jõuavad rändelt koju enne jääminekut, siis tuleb kas paastuda või toituda muust kraamist. Nii on vaadeldud kalakotkaid hiiri püüdmas. Kalakotkad saabuvad kevadel pesitsusaladele peale esimeste veekogude jääst vabanemist. Kohe hakatakse vana pesa kohendama või ehitatakse uus, kui vana pole talve "üle elanud". Looduslikud pesad hävivad sageli tormides - pesa asub alati puu ladvas ja seega ei varja seda loodusjõudude eest miski. Allkukkumise põhjuseks on ka see, et kalakotkastel pole valida piisavalt tugevaid pesapuid, mis tormile vastu peaks. Selle defitsiidi leevendamiseks
korjavad ära vigased või haiged kalad, kuigi selle kõrval langevad saagiks ka terved kalad. Aga kui kalad tiikides kasvavad nende jaoks liiga suureks (üle 400 g), lähevad kalakotkad mujale jahti pidama. Päevas vajab üks kalakotkas u 300 g toitu. Kui kalakotkad jõuavad rändelt koju enne jääminekut või on pesitsusperioodil erakordselt viletsad ilmad, tuleb neil kas paastuda või toituda muust kraamist nii on vaadeldud kalakotkaid püüdmas ka hiiri ja konni. Pesitsemine Kalakotkad saabuvad pesitsusaladele kevadel juba enne esimeste veekogude jääst vabanemist. Kohe hakatakse vana pesa kohendama või ehitatakse uus, kui vana pole talve üle elanud. Looduslikud pesad hävivad tormides sageli pesa asub alati puu ladvas ja seega ei varja seda loodusjõudude eest miski. Allakukkumise põhjuseks on ka see, et kalakotkastel pole valida piisavalt tugevaid pesapuid, mis tuultele vastu peaks
aastat vanad.[1] Kerttu Luik YASB-51 072877 8 SISUKORD Meenikunno maastikukaitsealal on kindlaks tehtud 40 linnuliigi esinemine, pooled neist kuuluvad haudelindude hulka. Kaitsealal on I kaitsekategooria kalakotka (Pandion haliaetus) elupaik ning II kategooria metsise (Tetrao urogallus) elupaik ja mänguala. Kaitseala elab teadaolevalt üks paar kalakotkaid. Metsise mängualaks on arvatud 87,3 ha kaitseala loodeosas Vinso sihtkaitsevööndis ning 284,9 ha Meenikunno ja Nohipalu sihtkaitsevööndites, kokku 372,2 ha. Haruldastest ja kaitsealustest liikidest on kaitsealal nähtud meri- (Haliaetus albicilla) ja kaljukotkast (Aquila chrysaetos), kuid teateid pesitsemistest ei ole. Alal on märkimisväärne tetrede (Tetrao tetrix) asurkond. Rändeperioodil peatub rabal rohkesti sookurgi (Grus grus), rabahanesid (Anser fabalis),
4 Joonis 1. Kalakotka arvukus 10000km2 koht. Joonis 2. Kalakotka levik ja arvukus maakonniti 5 Toitumine Kalakotkas on peaaegu eranditult kalatoiduline (Cramp & Simmons 1980, Randla 1976). Pere toidu toob isaslind uksi, samal ajal kui emaslinnu ülesanne on järelkasvu toitmine (Tuvi 2002). Saagijahil käivad kalakotkad tavaliselt üksikult, kuid eriti headel saagialadel võib kohata mitmeid kalakotkaid koos saaki jahtimas. Toidu koostis. Kalakotka toidumenüü liigilise osatähtsuse ning kaalulise koosseisu uurimine on kullaltki keeruline. Saakkalade liigi määramiseks kasutatakse teatud nn võtmeluid, mis praagitakse kotka poolt toidust välja. Võtmeluude järgi on suhteliselt kerge maarata saagiks langenud kalaliiki ning vastavate näidiste abil ka isendi arvatavat suurust. Üheks selliseks osaks on kalade lõpusekambrit katvad luud: preopercula, opercula, subopercula ning
Looduskaitsealal on juba kolm aastat tegeldud metsloomade ravimise, hooldamise ja tagasiaitamisega loodusse (Nigula Metsloomade Taastuskeskus). Nigula raba on Pärnumaa lõunaosas üks arvestatavamaid veereservuaare. 5. Milliseid haruldasi taime- ja loomaliike seal elab? Raba kõige silmatorkavamad elustajad on linnud. Inimtegevusest üsna vähe mõjustatud maastikuna pakub see looduspiirkond pesitsemisvõimalusi mitmetele haruldastele ja ohustatud linnuliikidele. Siin leidub kalakotkaid (Pandion haliaetus), kaljukotkaid (Aquila chrysaetos), madukotkaid (Circaetus gallicus), sõtkaid (Bucephala clangula), vihitajaid (Tringa hypoleucos), punajalg-tilder (Tringa totanus), kadakatäks (Saxicola rubetra) ja punaselg-õgija (Lanius collurio). Kõrvuti tavaliste puistulindudega pesitseb siin regulaarselt haruldane ja ohustatud valgeselg-kirjurähn (Dendrocopus leucotos), Eestis hajusalt levinud suurnokk (Coccothraustes coccothraustes) ning väike-kärbsenäpp (Ficedula parva)
annaabi.ee 
