50g 10% kohvikoort või100g lahjat kohupiima või 50g magusat Fifth level kohupiimakreemi või 50g piimajäätist või 20g juustu. · 1 portsjon on 50g väherasvast liha või 2 viinerit või 3 viilu vorsti või 50g maksapasteeti või 50g kalafileed, või 100g räime või 25g soolakala või kalakonservi või 1 muna Toidupüramiid ja taldrikureegel · Lisakorrus: suhkur, maiustused 2- 4 portsjonit päevas, lisatavad toidurasvad 3- 5 portsjonit päevas1 portsjon on 2 tl suhkrut, mett või moosi või 2 küpsist Click to edit Master text styles · või 10g sokolaadi või 150g limonaadi. 1 portsjon on 1tl (5g) rasva, võid, õli või 2tl (10g) Second level
kohupiimakreemi või 50 g piimajäätist või 20 g juustu. Piimasaadustest saab organism kuni 75% vajaminevast kaltsiumist ja hulga kaltsiumi omastamiseks vajalikku Dvitamiini. Südametervise seisukohast on eelistatuim väherasvane piim. Liha, kala, muna 24 portsjonit päevas 1 portsjon on 50 g väherasvast liha või 2 viinerit või 3 viilu vorsti või 50 g maksapasteeti või 50 g kalafileed või 100 g räime või 25 g soolakala või kalakonservi või 1 muna. Liha ei pea sööma iga päev, selle võib asendada kala või munaga. Nendest toiduainetest saab organism kätte valkude tootmiseks vajalikud asendamatud aminohapped, mida teistest allikatest on raskem kätte saada. Vältima peaks silmaga nähtavat rasva. Kala sisaldab hulgaliselt oomega3rasvhappeid, mis on tervise seisukohalt parim rasvhape. Lisakorrus Suhkur, maiustused 24 portsjonit päevas
peaaegu kõigesööjad, kündes ja harides toiduotsingul tiigipõhja. Seetõttu võib karpkalatiigi põhi olla nagu väikeste lohkude ja muhkudega kuppelmaastik. Karpkala sööb nii taimset kui loomset toitu. Suurematel karpidel esineb vahel röövtoidulisust. Söödaks võib karpkalale anda nii teravilja ( eelistatuim on nisu, mais ), hernest jms. ja seda naturaalsel kujul terana, leotamata ja keetmata. Karpkala püütakse väga erinevalt maitsestatud söötadega, alustades meega ja lõpetades kalakonservi või küüslauguga.(Martin, 2009) 1.6 Kasv, mõõtmed, tarbimisväärtus Karpkala kasv sõltub kõige rohkem kasvutingimustest- temperatuud ja toidu hulk. Soodsatel tingimustel kasvab karpkala esimesel aastal 30-40 g, teisel aastal 250-400 g, kolmandal aastal 1500 g raskuseks. Kuna neljandal aastal karpkala kasv aeglustub, on ökonoomne kasvatada neid ainult kolm aastat. Karpkala võib kaaluda kuni 35kilo ja olla seejuures 110- 120cm pikkune
· 1portsjon on 1klaas väherasvast piima, jogurtit või keefiri, ½ klaasi täispiima, 50g 10% kohvikoort või100g lahjat kohupiima või 50g magusat kohupiimakreemi või 50g piimajäätist või 20g juustu. · 1 portsjon on 50g väherasvast liha või 2 viinerit või 3 viilu vorsti või 50g maksapasteeti või 50g kalafileed, või 100g räime või 25g soolakala või kalakonservi või 1 muna 13 Lisakorrus: suhkur, maiustused 2- 4 portsjonit päevas, lisatavad toidurasvad 3- 5 portsjonit päevas · 1 portsjon on 2 tl suhkrut, mett või moosi või 2 küpsist või 10g sokolaadi või 150g limonaadi. · 1 portsjon on 1tl (5g) rasva, võid, õli või 2tl (10g) väherasvast margariini või 10g pähkleid, seemneid. Pea meeles!
on kindla energia- ja rasvasisaldusega toidukogus. Õige päe- 1 portsjon (ca 80 kcal): 1 väike lõik väherasvast liha, 2 viine- rit, 3 viilu vorsti, 5 noaotsatäit maksapasteeti, 50 g kalafileed, vane portsjonite hulk lähtub inimese energiavajadusest. 100 g (2) räime,25 g soolakala või kalakonservi,1 kanafileelõik, Teraviljasaadused ja kartul 1 muna 1 portsjon (ca 50 kcal): 1 viil leiba, 1 keskmine kartul, 1 dl teraviljadest valimistatud toodet (putru, makarone vms) Suhkur, maiustused 1 portsjon (ca 40 kcal): 2 tl suhkrut, mett või moosi, 2 küp-
Liha, kala, muna 1 portsjon on kas 2-4 portsjonit 50 g väherasvast liha või 2 viinerit või 3 viilu vorsti või 50 g maksapasteeti või 50 g kalafileed või 100 g räime või 25 g soolakala või 25 g kalakonservi või 1 muna IV põhikorrus ehk lisakorrus: suhkur, maiustused, õlid/toidurasvad Toitainerühm Ühe portsjoni kogus Päevane soovitatav kogus Suhkur, 1 portsjon on kas 2-4 portsjonit maiustused, 2 tl suhkrut või 2 tl mett või 2 tl moosi või
annaabi.ee 
