· Hinnangut taastootmise efektiivsusele ei antud, lähtuti heast usust, et see tegevus aitab kaasa kalavarude suurendamisele. · Loodusliku mitmekesisuse säilitamise osas olid teadmised primitiivsed. · Tänapäeval on kalakasvatusettevõtete huvi koondunud intensiivsele kaubakala tootmisele, milleks on saadud toetusi EL tõukefondidest.Seetõttu on ka kalakasvatajate huvi asustusmaterjali tootmise vastu vähenenud. 3. Kalakasvatusliku taastootmise keskkonnariskide vältimine Kalavarude taastootmise ökoloogilised põhimõtted Geneetilise mitmekesisuse säilitamine Haiguste leviku vältimine (kalatervishoiu nõuded) 3.1. Kalavarude taastootmise ökoloogilised põhimõtted. Kalavarude taastootmist ja asustamisi ei tohi käsitleda isoleerituna kogu ökosüsteemi funktsioneerimisest Konkreetsete eesmärkide saavutamiseks tuleb kaaluda erinevate abinõude kasutamise
poolintensiivkasvatusel toitub kala nii looduslikust toidust kui ka lisasöödast. Intensiivkasvatuses on kalade kasvuks vajalik pikka aega püsiv üle 20 C° temperatuuri ja pidev söötmine. (Martin, R) Tõelised kalakasvatusrajatised on tiigid ja basseinid. Karpkala on Eestis asustatud ka järvedesse ja paisjärvedesse. Need ei ole piisavalt valitsetavad, et võimaldada tootlikku kalakasvatust. Tehisveekogu kalakasvatusliku potentsiaali, tüübi ja tootmise intensiivsuse taseme määravad kasutatav veehulk, vee kvaliteet ja veekogu valitsetavus. (Martin, R) Karpkalatiigid on looduslikust materjalist rajatised, pinnase- e muldsed tiigid, mis on reguleeritava veereziimiga täielikult tühjendatavad ja vähemalt osaliselt sõltumatu veevarustusega. Tiigi kuju ja suurus sõltuvad tema kasutamise otstarbest. (Martin, R) Sumbad on meie karpkalakasvandustes praegu kasutusel vaid vastsete või suurema
krooni eest. Projekti rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus ning suurem osa asustamisele kuluvast rahast tuleb kutseliste kalurite püügiõiguse tasust. Ametliku statistika järgi püütakse Eesti vetest aastas kokku 40-60 tonni angerjat. Lisaks Võrtsjärvele püütakse meil angerjat arvestatavas koguses ka rannikumerest, Peipsi järve ja väikejärvede saagid on seni olnud tagasihoidlikud. Eestis on palju angerjakasvatuseks sobivaid veekogusid. Keskkonnaministri kinnitatud kalakasvatusliku taastootmise programm 12.11.2009 aastateks 2002-2010 soovitab angerjaid asustada lisaks Võrtsjärvele ka Saadjärve jt Vooremaa järvedesse, samuti mitmetesse Valga-,Võru- ja Põlvamaa järvedesse. Joonis 2. Klaasangerjad. Joonis 3. Vettelaskmine. KOKKUVÕTE Raivo Puuritsa sõnul on kalakasvatus infotehnoloogia kõrval üks kiiremini arenevaid tööstusharusid maailmas
Toodangu mahtu pidurdab Eesti lühike suvi. Tootmine on kulukas. 18. Kalakasvandustes kasvatatud noorkalade asustamine Eesti looduslikesse vetesse. Noorkalu kasvatatakse selleks, et asustada neid looduslikesse veekogudesse kas haruldaste, ohustatud liikide või vähearvukate püügikalade arvukuse suurendamiseks. 19. Lõhelaste kalakasvatuslik taastootmine - eesmärk, tehnoloogia, tulemuste hindamine, maht Eestis Kalamarja vedu on tarvilik kalakasvatusliku taastootmise jaoks. Arenevat loodet sisaldavat kalamarja transporditakse isotermilistes kastides raamidel, kilekottides või konteinerites, sellistel arengustaadiumitel, mil loote kahjustamise võimalus on kõige väiksem. Levinuim on silmtäpp-marja vedu. Lõhelaste marja võib vedada ka viljastamata olekus ovariaalvedelikus, tingimusel, et säilitatakse jahe temperatuur ja mari on kuivamise eest kaitstud. Marja peab katma vähemalt 2cm paksune veekiht
keskkonnatingimustes end looduslikult taastoota ja liikidel on neile omane vanuseline struktuur. -7- Kalanduse administreerimine Eesti vabariigis . Eestis on kalanduse valdkonna administreerimine jagatud kahe ministeeriumi vahel, kusjuures Keskkonnaministeeriumi vastutusalas on: 1) kalavarude olukorra hindamine, sellega seotud teadusuuringute korraldamine, 2) vajadusel püügipiirangute kehtestamine, 3) kalavarude kalakasvatusliku taastootmise ja kalade kudealade ning elupaikade taastamise korraldamine, 4) harrastuspüügi korraldamine. Põllumajandusministeeriumi vastutusala on: 1) kalandussektori majanduslik areng, mis hõlmab turukorraldussüsteemi, struktuuritoetuste ja riigiabi rakendamist, 2) vesiviljelussektori korraldamine. Keskkonnaministeeriumis korraldavad kalandust kalavarude osakond ja maakondlike keskkonnateenistuste kalandusspetsialistid. Järelvalvet korraldab keskkonnainspektsioon.