Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kaksvaatega" - 9 õppematerjali

Joonestamine loeng 1
4
docx

Joonestamine loeng 1

04:57 projekteerimine - geomeetriline tegevus, mille käigus saadakse projektsioon. Osalevad: objekt, kujutamiskiired, ekraan. Liigitatakse tsentraal- ja paralleelprojekteerimine. Tsentraalprojekteerimine ­ kõik kiired lähtuvad ühest punktist, Tulemuseks on perspektiiv ehk tsentraalprojektsioon. Paralleelprojekteerimine- kujutamiskiired on omavahel paralleelsed. Tulemiks on paralleelprojektsioon. See jaguneb kaheks ­ kaldprojekteerimine ja ristprojekteerimine. Projektsioonide üldomadusi: # Punkti projektsioon ekraanil on seda punkti läbica kujutamiskiireja ekraani lõikepunkt # Sirgjoone projektsioon on üldjuhul jälle sirge, erijuhul punkt, kui sirge ühtib kujutamiskiirega # Kui punkt on miongil joonel, siis tema projektsioon on selle joone projektsioonil # Kui tasapinnalist kujutndit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasapinnas, siis se...

Matemaatika → Kujutav geomeetria
42 allalaadimist
Kujutava geomeetria 1 loeng
2
odt

Kujutava geomeetria 1.loeng

Kujutav geomeetria I loeng Projekteerimiseks nim. geomeetrilist tegevust, mille tulemusena saadakse projektsioon ehk kujutis. Vaja on: objekt ehk kujutatav ese, kujutamiskiired ehk projekteerivad kiired, ekraan ehk projektsioonitasand. 1. Tsentraalprojektsioon ehk perspektiiv- kiired on ühest silmapunktist. 2. Paralleelprojektsioon- silmapunkt on lõpmata kaugel, kujutatavad kiired on omavahel paralleelsed. Jaguneb: kald- ja ristprojekteerimiseks. Projektsioonide üldomadused: 1. Punkti projektsioon ekraanil on seda punkti läbiva kujutatava kiire ja ekraani lõikepunkt. 2. Sirgjoone projketsioon on üldjuhul sirge, erijuhul punkt, kui sirge ühtib kujutava kiirega. ...

Matemaatika → Kujutav geomeetria
89 allalaadimist
Kujutava geomeetria 3 loeng
2
odt

Kujutava geomeetria 3.loeng

III loeng (kons. N 15.30-17.30) Tasandi määravad: a)3 punkti, mis ei asetse ühel sirgel b)punkt ja sirge, mis ei läbi seda punkti c)2 lõikuvat sirget d)2 paralleelset sirget e)tasapind on määratud ka mis tahes tasapinnalise kujundi kaksvaatega või tasapinna jälgedega Tasandi asend ekraanide suhtes Üldasendiline tasand on kaldu kõikide ekraanide suhtes. Eriasendiline tasand ehk projekteeriv tasand on risti ekraaniga. (Põhiekraani risttasand , esiekraani risttasand , külgekraani risttasand). Nivoopinnad on paralleelsed ühe ekraaniga, st risti kahe ülejäänud ekraaniga. (Horisontaalpind , frontaalpind v, profiilpind). Tasandi jälgsirged Tasandi jälgsirge (jälg) on sirge, mida möödad tasand lõikab ekraani

Matemaatika → Kujutav geomeetria
79 allalaadimist
Insenerigraafika
2
docx

Insenerigraafika

sirged ruumis lõikuvad. 26. (Kui ei ole rahuldatud sirgete paralleelsuse ega lõikumise tunnus, siis on sirged ruumis kiivsed. Neist üks läheb teise pealt või eest läbi varjates teist.) Joonis 27. Tasandi määravad: - Kolm punkti, mis ei asetse ühel sirgel - Punkt ja sirge, mis ei läbi seda punkti - Kaks lõikuvat sirget - Kaks paralleelset sirget Tasapind on määratud ka mistahes tasapinnalise kujundi kaksvaatega või tasapinna jälgedega. 28. Üldasendiline tasand on kaldu kõikide ekraanide suhtes. Eriasendiline e projekteeriv tasand on risti ekraaniga 29. Jälgjoon on sirge, mida mööda tasand lõikab ekraani. 30. Sirge ja tasapinna lõikepunkti leidmine: 1) Paneme läbi antud sirge s abitasandi risti põhi- või esiekraaniga 2) Tuletame antud tasandi ja abitasandi lõikesirge 3) Leiame lõikesirge ja antud sirge lõikepunkti, mis ongi antud tasandi ja sirge lõikepunkt.

Insenerigraafika → Insenerigraafika
55 allalaadimist
Insenerigraafika I KT
2
odt

Insenerigraafika I KT

Kui kahe sirge samanimeliste projektsioonide lõikepunktid asetsevad ühel ja samal sidejoonel ning kummagi sirge mõlemad vaated pole rist x-teljega. 26. Skitseerige kahe kiivsirge (a ja b) kaksvaade (lahendada varjumine). 27. Nimetage kõik tasapinna määramisvõimalused. a) kolme punktiga, mis ei asetse ühel sirgel b) punkt ja sirge, mis ei läbi seda punkti c) kaks lõikuvat sirget d) kaks paralleelset sirget e) mistahes tasapinnalise kaksvaatega või tasapinna jälgedega 28. Missugust tasandit nimetatakse: a) üldasendiliseks? Tasapinda, mis on kaldu kõikide ekraanide suhtes. b) eriasendiliseks? Tasapinda, mis on risti ekraaniga (põhiekraani risttasand, esiekraani risttasand ja külgekraani risttasand). 29. Mis on tasapinna jälgjoon? Tasandi ja ekraani lõikejoon. 30. Sõnastage sirge ja tasapinna lõikepunkti leidmise käik. a) paneme läbi antud sirge abitasandi risti põhi- või esiekraaniga

Insenerigraafika → Insenerigraafika
127 allalaadimist
Insenerigraafika I KT
3
docx

Insenerigraafika I KT

ning kummagi sirge mõlemad vaated pole risti x-teljega, siis need sirged ruumis lõikuvad. 26. Skitseerige kahe kiivsirge (a ja b) kaksvaade (lahendada varjumine). 27. Nimetage kõik tasapinna määramisvõimalused. Tasandi määravad: 1) 3 punkti, mis ei asetse ühel sirgel. 2) punkt ja sirge, mis ei läbi seda punkti. 3) 2 lõikuvat sirget. 4) 2 paralleelset sirget. 5) tasapinnalise kujundi kaksvaatega või tasapinna jälgedega. 28. Missugust tasapinda nimetatakse üldasendiliseks (eriasendiliseks)? Üldasendiline tasapind on kaldu kõikide ekraanide suhtes. Eriasendiline tasand ehk projekteeruv tasand on risti ekraaniga. 29. Mis on taspinna jälgjoon? Tasapinna jälgjoon on sirge, mida mööda tasand lõikab ekraani. 30. Sõnastage sirge ja tasapinna lõikepunkti leidmise käik. 1) Paneme läbi antud sirge abitasandi risti ühe või teise ekraaniga

Insenerigraafika → Insenerigraafika
168 allalaadimist
Kujutava geomeetria põhivara
32
pdf

Kujutava geomeetria põhivara

1.3.1. Punkti kaksvaade Vtame 1 = xy-tasapind - phiekraan; 2 = xz-tasapind - esiekraan; Pärast ekraanide lahtipööramist saame punkti A kaksvaate (joon. 6), kus x 1 × 2 - kaksvaate telg; AA x - sidejoon; A ( xA ; yA ) - punkti A pealtvaade; A ( xA ; zA ) - punkti A eestvaade. Punkti A kaksvaade AA määrab punkti asukoha ekraanide suhtes üheselt. Kui punkt on antud kaksvaatega, kirjutatakse A (A,A). z 2 A 2 A zA A zA x Ax xA 0 x A x xA yA

Matemaatika → Kujutav geomeetria
463 allalaadimist
Kujutava Geomeetria abimaterjal
74
pdf

Kujutava Geomeetria abimaterjal

peakvootkolmvaateskaks korda - pealtvaate kaugusenaxteljest ja ktilgvaatekaugusenaz- N" " teljestfioon.2.2): A rA' = A . A "' =A " A . 2.3 Sirgjoonekaksvaade.Sirgejiilgpunktid Seda seost nimetatakse kolmvaate pea- omaduseks ja ta on aluseksobjektikolmanda Sirgjoonon mddratudoma kahe punktiga,iga kujutisetuletamiselantudkaksvaatepohjal, punktaga oma kaksvaatega; j€irelikult sirgjoon on mddratudoma kahe punkti kaksvaatega (joon.2.3). LUhidalts(A;B),kus A(A',A") ja B(8',8',). sirgetuldasendiliseks.

Insenerigraafika → Insenerigraafika
104 allalaadimist
Joonestamine
120
pdf

Joonestamine

kaksvaatel kui ka aksonomeetrilisel kujutisel tehtud punktiirjoonena. Koordinaatmurdjoone ehitamisel liigutakse teljestiku alguspunktist kõigepealt x-telge mööda (x-koordinaadi võrra), siis y-teljega paralleelselt (y-koordinaadi võrra) ning lõpuks z-teljega paralleelselt (z-koordinaadi võrra). Iga punkti kõik koordinaatlõigud võetakse kaksvaatelt otseselt sirkli haarade vahele ja kantakse üle aksono- meetrilisele kujutisele. Sele 25. a – kaksvaatega antud detailist; b – ristisomeetrilise kujutise tuletamine 21 7. Geomeetriliste kehade kujutamine Püramiidi lõikamine tasandiga Korrapärast kuuetahulist püramiidi lõigatakse kaldtasandiga α (e, p), mis on esiekraani suhtes risti (α ┴ ε2), läbides püramiidi kõiki tahke ja servi (sele 26). Eestvaates projekteeruvad lõikekujundit määravad punktid 1''...6'' kõik tasandi α esijälgjoonele eα,

Matemaatika → Matemaatika
108 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun