Kakskeelne laps – erivajadustega laps? I.Loeng. Kakskeelse lapse all ei mõtle me ainult kakskeelseid vaid ka mitmekeelseid lapsi. Kakskeelsust nimetame mitmekeelsuse prototüübiks. Siin aines keskendume just keelelisele eripärale. Saame teadmisi millega on vaja arvestada õpetades kakskeelset last. Kakskeelsel lapsel tuleb keele õppimise käigus õppida keelekoode vahetama ja loomulikult võib sel ajal tulla ette keeltekoodide segistamist. Samas on mitmekeelne laps aga väga huvitav ja nendelt on ka meil palju õppida. Kuna tänasel päeval on meil eestis umbes 211 erinevat emakeelt, siis me peame pöörama tähelepanu nende laste õpetamisele - kelle kodune keel või ühe vanema emakeel on teine.
3.3.5. Kas lapse emakeele oskus kannatab keelekümblusklassis õppimise tagajärjel? Uuringud näitavad, et varase keelekümbluse puhul jõuavad keelekümblusõpilased emakeeles tavakoolis õppivate eakaaslastega võrdsele tasemele kolmanda klassi lõpuks. 4. Keelekümblusmudelid Eestis Eestis rakendatakse kahte keelekümbluse metoodikat, milleks on hiline keelekümblus ja varane keelekümblus. Hilis-keelekümblus algab 6. klassist, varane aga juba lasteaias. Mõlema puhul on tegemist kakskeelset haridust rikastava õppevormiga, mis lisaks põhiõppele annab õpilasele hea väljendusoskuse ka teises keeles. 4.1. Varane keelekümblus Varase keelekümbluse programmidega alustatakse lasteaias või esimeses klassis, kui õpilased on umbes viieaastased. Varase täieliku keelekümblusprogrammi korral toimub kogu õpetus esimesest kolmanda või neljanda klassini teises keeles. Esimese keele õpetus algab keeletundidega vastavalt õppekavale
praegu Soomes veel haruldane. (Lukanenok & Kasper, 2004). 11 KOKKUVÕTTE Kuna lugemisoskus on igapäevaselt vajalik, siis võib düslektiku elu olla keeruline. Seetõttu peab lugemishäirega last juba varakult abistama ja leidma vajalikud meetodi düsleksia leevendamiseks. Düsleksia põhjusteks on peetud ajukoore kahjustust, vaimse arengu häireid, vale õpetamismetoodikat, kakskeelset kasvukeskkonda Arusaades, et lapsel võib olla düsleksia peab jälgima vastavaid tundemärke - nendeks võib olla hiline kõneareng, ebaselge hääldus, sõnade segi ajamine kõlalise sarnasuse või lähedase tähenduse alusel, raskused järgnevuste ja vastavuste õppimisel, raskused ruumi ja liikumise tajumisel. Düsleksia puhul võivad olla häiritud sõna kokkulugemise, loetud sõnade tähenduse ja loetu mõttest arusaamise võime
ootuspärane, et kakskeelne kõneleja loob kummagi keele ressursside ning enda keelelise kogemuse ja keeletaju põhjal subjektiivsed keelekasutusnormid, mis aja jooksul hakkavad teineteist mõjutama ning panevad aluse iseseisva, kummagi keele materjale sisaldava keelekuju arengule, mille põhjal moodustub kolmas, kõneleja(te) või kogukonnakeskne keelekuju. Mitmekeelse keelekasutuse võrdlemise monolingvaalse keelekujuta välistab ainuüksi see, et kakskeelset kõnelejat ei ümbritse homogeenne keelekeskkond. 49. KAKSKEELSETE VESTLUSTE MUDELID 1) A1 A2 A1 A2 // B1 B2 B1 B2 – stabiilne vestluskeele valik. Vestlus toimub viienda vooruni keeles A, viiendas toimub vahetus ning rääkija nr 1 läheb üle B-le. Rääkija nr 2 aktsepteerib keelevalikut ning edasine vestlus on B-keeles. 2) A1 B2 A1 B2 – mudel peegeldab kõneleja keelelisi eelistusi. See kirjeldab tüüpilist kakskeelset vestlust,
Naaberpaarid küsimus-vastus, tervitus-vastutervitus, ettepanek-nõustumine/mittenõustumine Sotsiolingvistika uurib empiiriliselt keele kasutamist ühiskonnas: variatiivsus, geograafiline, sotsiaalne(vanus, sugu, sots. Klass), situatsiooniline(stiil, formaalsus), keele variante: dialekt e murre(Ranna, Alutaguse, Kesk, Ida, Lääne, Saare, Mulgi, Tartu, Võru, Setu), sotsiolekt, släng, allkeel, idiolekt laias mõttes uurib sl vestluse struktuuri, keele varieerumist ja kakskeelset ühiskonda. Praktiline sl on keele planeerimine, haridus- ja keelepoliitika, millede meetodiks on enamasti sotsioloogilised küsitlused keelega seotud teemadel. Kitsas mõttes uuritakse keeleüksuse varieerumise täppisanalüüsi. Psühholingvistika tegeleb keele ja meele ning nende arenguga, lapse keelelise arengu ja kakskeelsusega. Teise keele omandamine on lapse ja täiskasvanu vahel erinev: · neuroloogiliselt
annaabi.ee 
