seisneb selles,et mäng valmistab last tulevaseks eluks. Seega team arvates on mäng pidev harjutamine ja enese arendamine tuleviku tarvis. Suurt tähtsust omistas Groos matkimismängudele, märkides, et matkimismängudele saavad lapsed kultuuri sisse elada.FR. Schiller: Ta võttis kasutusele mõiste ,,mängu-tung", ta nägi mängus võtmesõna filosoofilise vabaduse ja esteetilise eraldatuse tähistammiseks. Ta kirjutas, et mäng on ainuke, mis inimest täiusli-kuks muudab ja tema kaksikolemust avab. H. Spencer: Tema põhjendab mängutungi niivisi,et mäng tuleneb energia ülejäägist, mida bioloogilise liigi alalhoiuks enam ei vajata. Ta ledis ka seda,et kui lapsed mängivad, siis nad kasutavad energiat ja smas ka kaotavad seda.Aristoteles: mäng on pinge maandamiseja meelelahutust pakkuv vahend.Lazarus Patrick-lõdvestus ja puhkuse teooria esindajad: Tänu mängule on võimalik korvata energiapuudust.Mängu eesmärk on temas endas-ta pakub mängijale rõõmu ja lõbu
Ja kuigi laps kohe kõigi ülesannetega toime ei tule, on sellest tähtsam, et ta asjade olukorda muudab. · Friedrich Schiller(1759-1805) - esimesena rõhutas mängu psühholoogilist mõju inimesele. Võttis kasutusele mõiste ,,mängutung", ta nägi mängu võtmesõna filosoofilise vabaduse ja esteetilise eraldatuse tähistamiseks. Ta on kirjutanud, et mäng on ainuke, mis inimest täiuslikuks muudab ja tema kaksikolemust avab. Laialt on tuntud tema lause: inimene mängib ainult siis, kui ta on inimene selle sõna tõelises tähenduses ja ta on ainult siis inimene, kui ta mängib. · Herbert Spencer(1820-1903) - põhjendab mängutungi järgnevalt: mäng tuleneb energia ülejäägist, mida bioloogilise liigi alalhoiuks enam ei vajata. Kõikidele mängudele on tema arvates omane võidu saavutamine ning vastasvõistlejatest üleolemise püüe.
Ja kuigi laps kohe kõigi ülesannetega toime ei tule, on sellest tähtsam, et ta asjade olukorda muudab. Friedrich Schiller(1759-1805) - esimesena rõhutas mängu psühholoogilist mõju inimesele. Võttis kasutusele mõiste „mängutung“, ta nägi mängu võtmesõna filosoofilise vabaduse ja esteetilise eraldatuse tähistamiseks. Ta on kirjutanud, et mäng on ainuke, mis inimest täiuslikuks muudab ja tema kaksikolemust avab. Laialt on tuntud tema lause: inimene mängib ainult siis, kui ta on inimene selle sõna tõelises tähenduses ja ta on ainult siis inimene, kui ta mängib. Herbert Spencer(1820-1903) - põhjendab mängutungi järgnevalt: mäng tuleneb energia ülejäägist, mida bioloogilise liigi alalhoiuks enam ei vajata. Kõikidele mängudele on tema arvates omane võidu saavutamine ning vastasvõistlejatest üleolemise püüe.
18. sajandi lõpul 19.sajandi algul oi mängul eelkõige filosoofiline tähendus. Friedrich Schiller (1759 – 1805): Saksa näitekirjanik, luuletaja, filosoof ja ajaloolane. Ta pidas esimesena oluliseks psühholoogilist mõju. Ta võttis kasutusele mõiste „mängutung“ ja on kirjutanud, et ainult mäng avaldab inimese kaksikolemust ja muudab ta täiuslikuks. „Inimene mängib ainult siis kui ta on inimene selle sõna tõelises tähenduses ja ta on ainult siis inimene kui ta mängib.“ *Sündinud sõjaväearsti peres. Ta oli õppinud sõjaväeakadeemias õigus- ja arstiteadust. Herbert Spencer (1820 – 1903): Schillerist on mõjutatud ka Spencer,
Friedrich Schiller (1759 – 1805): Friedrich Schiller oli saksa näitekirjanik, luuletaja, filosoof ja ajaloolane. Ta sündis sõjaväearsti peres ning õppis sõjaväeakadeemias õigus-, hiljem arstiteadust. 7. septembril 1802 tõsteti Schiller aadliseisusse. Ta pidas esimesena oluliseks mängu psühholoogilist mõju ja võttis kasutusele mõiste „mängutung“ . Friedrich Schiller on kirjutanud, et ainult mäng avaldab inimese kaksikolemust ja muudab ta täiuslikuks. Tuntuks on saanud tema lause: „Inimene mängib ainult siis kui ta on inimene selle sõna tõelises tähenduses ja ta on ainult siis inimene kui ta mängib.“ Herbert Spencer (1820 – 1903): Herbert Spencer oli inglise filosoof, bioloog, sotsioloog ja poliitikateoreetik. Autodidakt, kes on kirjutanud „Sotsaalse staatika“, „The principles of psychology“ ja ka „The study of sociology“
annaabi.ee 
