Lipiidid LIPIIDIDE KLASSIFIKATSIOON 1. Rasvhapped 2. Triatsüülglütseroolid 3. Glütserofosfolipiidid 4. Sfingolipiidid 5. Steroidid 6. Teised lipiidid LIPIIDSED KAKSIKKIHID 1. Kaksikkihi tekkimine ja säilitamine 2. Lipiidide liikuvus 3. Membraanivalgud 4. Erütrotsüütide plasmamembraan Mis on lipiidid? Lipiidide struktuur: on bioloogilise päritoluga ained, mis on lahustuvad orgaanilistes solventides: kloroformis, eetris, metanoolis on vees rasklahustuvad ei ole polümeersed, ent moodustavad agregaate
piisavalt kõrge, hakkavad selle käitumist olulisel määral mõjutama elektrodünaamilised ja magnethüdrodünaamilised efektid. Teatud piirist loetakse sellist aine olekut plasmaks. Plasmal leidub tahkiste, vedelike ja gaasidega võrreldes võrdlemisi erinevaid omadusi, mistõttu loetakse teda eraldiseisvaks agregaatolekuks (aine neljandaks olekuks). Erinevalt gaasilisest olekust võib plasma magnetvälja olemasolul moodustada struktuure, nagu näiteks filamendid, joad ja kaksikkihid. Plasma on universumis tavaaine kõige levinumaks agregaatolekuks, millest enamik eksisteerib hõreda galaktikatevahelise plasmana ja tähtedes. 3.3.1 Elektrilised potentsiaalid Äike on näide Maa pinnal esinevast plasmast. Tüüpiliselt tekib äikese 100 miljoni voldise pinge juures 30 000 amprine vool ning samaaegselt kiiratakse valgust, raadiolaineid, röntgen- ja isegi gammakiirgust. Plasma temperatuurid äikeses võivad ulatuda u
Humiin- ja fulvohappest, ligniinist, valkudest, kiudainest... Orgaanilis-mineraalsed kompleks k. Tek min ja org k vahelise reaktsioonide tulemusena Kolloidide ehitus: K iga osake koosneb paljude molekulide kogumist e mol agregaadist. K süsteem tahke faas koosneb mitsellidest. Tuum mod mitselli aine peamassi, keruline kem kos, kas kristalne või amorfse ehitusega. Enamasti alumo- silikatidest ja ka räni-, raud-, alumo-happendist. Elektrilised kaksikkihid- k tuuma pinnal 2 vastasnimeliselt lautud ioonide kihti. Elektrilaengu määravad iooni kihid- vahetult tuuma pinnal asetsevad ioonide kihti. Adsorbne kiht- eliktrilaengud määr ioonide kihti koos koos liikumatute vastasionide kihiga Difuusse kiht- väiksemosa vastasioonide paikneb laengud määravaist ioonidest kaugemal, on liikumavad ning mod. Dif. kiht ja tema välispiir on ühtlasi mitselli välispiiriks. Granul- mitselli tuuma koos laengud määravate ioonide kihiga * Atsidoidsed e
(Õpik lk 167-184) 1. Bioloogiliste membraanide funktsioonid, komponendid ja ehitus. Membraanide asümmeetrilisus kihi piires (lateraalne) ja kihtide vahel (transversaalne). Faasiüleminekud. Plasmamembraanid eraldavad raku väliskeskkonnast, sisemembraanid eraldavad raku erinevaid piirkondi. Omadused: 1. kihilised, kahe lipiidimolekuli paksused (6-10 nm); 2. Koosnevad peamiselt lipiididest ja valkudest koos süsivesikutega; 3. Lipiidsed spontaanselt moodustuvad kaksikkihid takistavad polaarsete molekulide liikumist; 4. Membraanis on erinevate funktsioonidega valgud pumbad, kanalid, retseptorid, ensüümid, energia ülekandjad; 5. Valke ja lipiide hoiavad koos mittekovalentsed jõud; 6. Asümmeetrilised 7. Voolavad struktuurid, molekulid difundeeruvad kuid ei pöörle risti tasapinnaga; 8. Enamus membraane elektriliselt polariseeritud sisse jääb negatiivne laeng. Hüdrofoobsed sabad koonduvad sissepoole, polaarsed pead väljapoole. 2
1. Bioloogiliste membraanide funktsioonid, komponendid ja ehitus. Membraanide asümmeetrilisus kihi piires (lateraalne) ja kihtide vahel (transversaalne). Faasiüleminekud. Plasmamembraanid eraldavad raku sisemuse väliskeskkonnast. Seesmised membraanid eraldavad erinevaid raku piirkondi. Omadused: 1) Kihilised, kahe lipiidimolekuli paksused; 2) Koosnevad peamiselt lipiididest ja valkudest koos süsivesikutega; 3) Lipiidsed spontaanselt moodustuvad kaksikkihid takistavad polaarsete molekulide liikumist; 4) Membraanis on erinevate funktsioonideg valgud pumbad, kanalid, retseptorid, ensüümid, energia ülekandjad; 5) Valke ja lipiide hoiavad koos mittekovalentsed jõud; 6) Asümeetrilised; 7) Voolavad struktuurid, molekulid difundeeruvad kuid ei pöörle risti tasapinnaga; 8) Enamus membraane elektriliselt polariseeritud sisse jääb negatiivne laeng.
molekulide kaksikkihist ja osa veemolekule on kera sees ,,lõksus". Soodustamaks omavahelisi van der Waalsi interaktsioone püüavad hüdrofoobsed süsivesinik sabad alati hoiduda teineteisele nii lähestikku kui võimalik. Polaarsed või ioniseeritud pead aga on kontaktis veega, kus nad on hüdrateeritud kujul. Biokeemia seisukohast kõige olulisem on amfipaatsete molekulide osalemine bioloogiliste membraanstruktuuride moodustamisel. Bioloogiliste membraanide kaksikkihid, mis ümbritsevad rakke ja rakusiseseid organelle, koosnevad valdavalt amfipaatsetest molekulidest. Ioontasakaalud Väljaarvatud mõningad membraanide hüdrofoobses sisekeskkonnas aset leidvad reaktsioonid, toimuvad kõik biokeemilised reaktsioonid vesikeskkonnas. Rakus ja ka rakuvälises vesikeskkonnas esinevad ioonid nagu K+, Cl- ja Mg2+, aga ka paljud molekulid ja makromolekulid mis sisaldavad ioniseeritavaid gruppe. Nende ühendite käitumine biokeemilistes reaktsioonides ja
1.5kt peab olema suurem kui AO energia. Esilekutsuvad faktorid on seega mehaaniline mõjutamine ja temperatuuri lisamine, sest need muudavad põrkumist (soojusliikumine) Esilekutsuvad faktorid on ka elektrolüütide lisamine või elektrivoolu juhtimine. Seda seepärast, et need häirivad kaksikkihti ja ilma kaksikkihita on potentsiaal mida on vaja ületada 0 ja osakesed agregeeruvad. Ärahoidvad faktorid on molekulaarsed kaitsekihid. Kõige kuulsamad neist on bioloogilised kaksikkihid n. raku kaksikkiht. Selline kiht on oma ehituse poolest raskesti läbitav (suur solvatsiooniaste, rakkudes ka pinna potentsiaal) Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott Koagulatsioonilävi ja Schulze-Hardy reegel Koagulatsioonilävi on selline elektrolüüdi kogus, mille juures hakkab märgatav koaguleerimine
akermaniit . Tetraeedritest võivad moodustuda ka kihid. Nende kihtide struktuur on analoogiline kristalse kvartsi struktuuriga (joon 2-20), ainult iga Si-ga on ühendatud neljas O risti tasapinnaga. Sellises kihilises struktuuris korduvad lülid . Savi ühes põhikomponendis kaoliinis on need kihid seotud kihtidega (joon 8- 23). Need kaks kihti on seotud omavahel tugevate iooniliste kovalentsete sidemetega ja moodustavad kaksikkihi. Need kaksikkihid on seotud teiste kaksikkihtidega aga nõrkade van der Waalsi sidemetega. Seega koosneb kaoliin omavahel nõrgalt seotud kaksikkihtidest. Sellistest paralleelsetest kaksikkihtidest koosnevadki õhukesed savi ,,libled", läbimõõduga kuni 1 m. Kihilise ehitusega on ka paljud teised silikaatsed mineraalid, millistest peale kaoliini on tuntumad talk ja muskoviit (vilgu komponent) . 8.2.3 Süsiniku modifikatsioonid Süsinik esineb mitme polümorfse modifikatsioonina ja ka amorfsena
Tetraeedritest võivad moodustuda ka kihid. Nende kihtide struktuur on analoogiline kristalse kvartsi struktuuriga (joon 2-20), ainult iga Si-ga on ühendatud neljas O risti tasapinnaga. Sellises kihilises struktuuris korduvad lülid (Si2O5)2-. Joonis 12-10 Savi ühes põhikomponendis kaoliinis on need (Si2O5)2- kihid seotud Al2(OH)4 2+ kihtidega. Need kaks kihti on seotud omavahel tugevate iooniliste kovalentsete sidemetega ja moodustavad kaksikkihi. Need kaksikkihid on seotud teiste kaksikkihtidega aga nõrkade van der Waalsi sidemetega. Seega koosneb kaoliin Al2(Si2O5)(OH)4 omavahel nõrgalt seotud kaksikkihtidest. Sellistest paralleelsetest kaksikkihtidest koosnevadki õhukesed savi ,,libled", läbimõõduga kuni 1 m.Kihilise ehitusega on ka paljud teised silikaatsed mineraalid, millistest peale kaoliini on tuntumad talk Mg3(Si2O5)(OH)2 ja muskoviit (vilgu komponent) KAl3Si3O10(OH)2. 12.2.3 Süsiniku modifikatsioonid
Ülesanded Ainete transport Metaboolsete jääkide eraldamine rakust Tsütoplasma pH säilitamine Tsütoplasmas teatud osmootse jõu hoidmine Organellides spetsiifiliste tingimuste hoidmine Membraanid koosnevad lipiidide kaksikkihist, mida läbistavad integraalsed valgud. Lipiidid takistavad rakus esinevatel polaarsetel ühenditel kiiresti rakust välja difundeeruda. Raku membraani paksus 6~10 nm Membraanide valgud Integraalsed e transmembraansed- läbivad ühe või mõlemad lipiidsed kaksikkihid Perifeersed- paiknevad lipiidse kaksikkihi tsütoplasma või väliskeskonna poolsel pinnal. Väliskeskonna poolsed valgud osalevad rakk-rakk äratundmises ja signaalide ülekandmises, taimedel ka tselluloosi sünteesiks rakuseinas. Tsütoplasma poolsed osalevad tsütoskeleti sidumises valkudega, signaalide ülekandes. Integraalsed osalevad kanalite moodustamises ja ainete transpordis. Integraalsete membraanide valgud omavad vähemalt ühte segmenti, mis koosneb hüdrofoobsest või
annaabi.ee 
