laulja (ehkki oli abielus) Milline oli Veneetsia Püha Markuse kiriku arhitektuuriline eripära ja kuidas see mõjutas kirikumuusika arengut? Iseloomusta lühidalt tekkinud stiili. Altari kohal asetsesid kahel pool rõdud, neist kummalgi oli oma orel. Rõdudele paigutati ka koore ja pilliansambleid, neist igaüks 4-5-häälne. Mitmekoorimuusikat iseloomustavad võrdsete kooriblokkide vastandamine, ,,dialoogid" kahe koori vahel, kajaefekt, palju kasutati pille! Paljukoorilises muusikas võis mõni koor koosneda üksnes pillidest. Ilmalik laul ja seltskonnamuusika 16. sajandil Seltskonnamuusika mõiste Ettekandmisel oli oluline, et kogu seltskond saaks selles osaleda. Esituskoosseisud varieerusid: ·kõiki hääli võidi laulda ·kõiki hääli võidi mängida, kusjuures pillikoosseis oli vabalt valitav ·hääli võis vabalt jagada lauljate ja mängijate vahel
poegade, pojapoegade ja sugulaste nimed ning kriipsud, millega märgiti nende kasvamist. Kunagisest sarvede kollektsioonist on järele jäänud kaks, mis praegu kaunistavad fuajee seina. Omaette kunstiteos on aknad, kus oli kasutatud pliiga kokkupandud peegelklaasi. Esialgsest klaasist on säilinud ainult üksikud ruudud, sest viimase sõja ajal võeti sealt seatina haavlite valamiseks. Sangastet külastavate turistide tähelepanu köidab kajaefekt lossi trepialuses võlvikus, mille annavad portaali silluskaared. Hea akustikaga on ka ballisaal, kus viimasel ajal on peetud mitmeid kontserte ja saadud kõrgekvaliteedilisi helilindistusi. Põhiliselt on loss kahekorruseline, kuid osaliselt kolme- ja koguni neljakorruseline. Rahvajutu järgi olnud lossis selle valmimise ajal 99 tuba. Hilisemad ümberehitused ja rekonstrueerimised on seda arvu muutnud. Praegu arvatakse kõigi korruste ruume kokku 149.
poolt kehtestatud rangeid reegleid arvestas ka Rooma koolkonna esinimi Giovanni Pierluigi da PALESTRINA (1525- 1594). (loe lk. 122-126) 17. Veneetsia koolkond Püha Markuse kirik > mitmekooritehnika Peale Roomas tegutsenud meistrite, oli ka Veneetsias oma koolkond, mille vaimu väljendab uhke Püha Markuse kirik. Kirikus oli kaks orelit, millede juurde paigutatud koorid ja pillirühmad vastastikku või koos mängides tekitasid huvitava mitmekoorimuusika, mille üheks lemmikvõtteks oli kajaefekt. Sellise muusika eelkäijaks olid antifoonilised e. vaheldumisi lauldud psalmid. Veneetsia koolkonnale pani aluse flaamlane Adrian Willaert, kelle teost "Salmi spezzati" (1550) peetakse esimeseks mitmekoorimuusikaks. Oluliseks sai meloodialiinide asemel häälte kooskõla. Väga palju kasutati pille orelit, tromboone, vioolasid jt. Koguni kogu koor võis koosneda pillidest. Veneetsiast on pärit sellised instrumentaalvormid nagu canzon, sonata, ricercar, toccata. 18
Motette on vähemalt 400, lisaks hulk hümne, 50 vaimulikku madrigali ja teisi kiriklikke teoseid. 17. Veneetsia koolkond Püha Markuse kirik > mitmekooritehnika Peale Roomas tegutsenud meistrite, oli ka Veneetsias oma koolkond, mille vaimu väljendab uhke Püha Markuse kirik. Kirikus oli kaks orelit, millede juurde paigutatud koorid ja pillirühmad vastastikku või koos mängides tekitasid huvitava mitmekoorimuusika, mille üheks lemmikvõtteks oli kajaefekt. Sellise muusika eelkäijaks olid antifoonilised e. vaheldumisi lauldud psalmid. Veneetsia koolkonnale pani aluse flaamlane Adrian Willaert, kelle teost "Salmi spezzati" (1550) peetakse esimeseks mitmekoorimuusikaks. Oluliseks sai meloodialiinide asemel häälte kooskõla. Väga palju kasutati pille orelit, tromboone, vioolasid jt. Koguni kogu koor võis koosneda pillidest. Veneetsiast on pärit sellised instrumentaalvormid nagu canzon, sonata, ricercar, toccata. 18
eesmärgipärase käitumise, lugemise ja /või õigekirja võime, tähelepanu, kontsentratsiooni ja akadeemilise võimekuse (Reilson, 2005). Reilsoni (2005) andmeil on taustamüras kõnele keskendumine arenguline oskus, mis omandatakse ~ 13-15 aastaselt. Mida noorem on laps, seda raskem on tal taustamüras kõnet mõista. Taustamüra on iga kõrvaline heli, mis segab kuuljal vajaminevat kuulda. Lisaks taustamürale mõjutab öeldust arusaamist kajaefekt. Kaja omakorda võimenda taustamüra, mis omakorda moonutab kõnet. Taustamüra ja kaja tõttu kaovad sõnade lõpukonsonandid (nt. vajaks, vajab, vajas võivad kuulmislangusega lapse jaoks kõlada sarnaselt) (Reilson, 2005). Suhtumine kuulmislangusesse 14 Hoiakud
koosmusitseerivaid koori- ja pillikoosseise ning sellest sai alguse Veneetsiale eriliselt iseloomulik mitmekoorimuus.. Esimeseks mitmekoorikompositsiooniks peetakse Willaerti psalmikogumikku "Salmi spezzati". Veneetsia koolkond järgis samuti Mad.maade polüfooniastiili, ent suure häältearvu puhul muutus iseseisvate meloodialiinide asemel üha olulisemaks häälte kooskõla. Koore kasutatakse dialoogiliselt, sageli kordavad koorid üksteise motiive, väga armastatud on kajaefekt, kulminatsioonides ühinevad aga kõik võimsaks ja värvirohkeks kõlaväljaks. Veneetsia kirikumuus. omapära on ka pillide rohke kasutamine. Eriti efektseks ja kontserdlikuks muutusid Veneetsias suuremate kirikupühade vespriteenistused (palvus päikeseloojangul), kus peamine koht oli psalmilauludel. Veneetsiaist on pärit ka esimesed kontsertlikud instrumentaalvormid canzon, sonata, ricercar, toccata jt ning seegi muus. kõlas eelkõige vespriteenistustel. 2.6.1. kontsertlik kirikumuus
annaabi.ee 
