hoobi andma. 14. sajandil kohtas selline sõjapidamisviis võrdset vastast: ammu- ja vibukütid võisid sellise rünnaku suure eduga tagasi lüüa, mida oli näha eriti Saja-aastases sõjas. Samuti jalameeste ettesirutatud piigid võisid otse pealetormavad rüütlid hävitavalt purustada. rüütli kaitserüü koosnes mitmetest osadest: rõngasrüüst, põlvede, säärte, reite, küünar- ja õlavarte peale kinnitatud metallist kaitsmetest, kõhukaitsest, seljakaitsest ja rinnakilbist. Relvastus keskajal Keskaja relvastus oli hästi mitmekesine, ning muutus järsult võrreldes eelnevate perioodidega. Üha rohkem levisid relvadena nuiad ja sõjahaamrid. Need olid plaatrüü vastu kasutamiseks väga head oma raskuskeskme tõttu, samuti seepärast, et lüües ei tarvitsenud vastase vigastamiseks või tapmiseks kaitserüüd läbistada. Sõjahaamrid tekkisid esialgu linnades ning olid primitiivse relvana
Kõhuosa kattev kaitse ei tohtinud olla jäik, kuna see oleks liiga palju piiranud liikumisvabadust. Seega oli kõhukaitse valmistatud plaatvesti stiilis või mitmest peenemast raudribast, mis olid neetide reaga kinnitatud rinnakilbi sisekülge katva sameti siseküljele. Seega koosnes XIV saj. lõpu poole rüütli kaitserüü mitmetest osadest: rõngasrüüst, põlvede, säärte, reite, küünar- ja õlavarte peale kinnitatud metallist kaitsmetest, kõhukaitsest, 5 seljakaitsest ja rinnakilbist. Samas kasutati loomulikult vaesemate poolt edasi ka rõngassärke ja teisi vanemat tüüpi turviseid. XV saj. tekkis ja arenes täiuseni täisraudrüü ehk klassikaline raudrüü. Raudrüü kattis meest täielikult, välja arvatud ratsanikul need kohad, mis olid vastu hobust (istmik ja reied), kaenlaalused ja peopesad. Selline turvis koosnes väga paljudest väikestest osadest ning üksi
soovid omavahel konkureerima. Seega konkureerime me piiratud ressursside valdamise üle. 1.3. Ratsionaalne käitumine Majandusteadus uurib ratsionaalselt käituva inimese valikuid. Milles ikkagi seisneb meie valikute ratsionaalsus? Kahtlemata tuleb nõustuda, et kandes kiivrit ja kaitsmeid on rulluisutamine oluliselt turvalisem. Vaatamata sellele teadmisele otsustavad siiski mitmed uisutajad (eriti algajad) kiivrist ja kaitsmetest loobuda. Kas nad käituvad nüüd ebaratsionaalselt? Kindlasti mitte, sest enda seisukohast teevad nad ju ikkagi parima valiku. Need, kelle jaoks terved põlved ja küünarnukid on olulisemad kui kaitsmete kandmise ebamugavus, otsustavad kaitsmete kasuks ja käituvad ratsionaalselt. Need, kelle jaoks kaitsmete kandmisega kaasnev ebamugavus on aga piisavalt suur võrreldes tervete põlvedega, otsustavad uisutada ilma ning käituvad enda seisukohast samuti ratsionaalselt.
omavahel konkureerima. Seega konkureerime me piiratud ressursside valdamise üle. 1.2 Ratsionaalne käitumine Majandusteadus uurib ratsionaalselt käituva inimese valikuid. Milles ikkagi seisneb meie valikute ratsionaalsus? Kahtlemata tuleb nõustuda, et kandes kiivrit ja kaitsmeid on rulluisutamine oluliselt turvalisem. Vaatamata sellele teadmisele otsustavad siiski mitmed uisutajad (eriti algajad) kiivrist ja kaitsmetest loobuda. Kas nad käituvad nüüd ebaratsionaalselt? Kindlasti mitte, sest enda seisukohast teevad nad ju ikkagi parima valiku. Need kelle jaoks terved põlved ja küünarnukid on olulisemad kui kaitsmete kandmise ebamugavus, otsustavad kaitsmete kasuks ja käituvad ratsionaalselt. Need kelle jaoks kaitsmete kandmisega kaasnev ebamugavus on aga piisavalt suur võrreldes tervete põlvedega otsustavad uisutada ilma ning käituvad enda seisukohast samuti ratsionaalselt.
Kui lõtkude reguleerimine ei anna tulemusi asendatakse kulunud detailid uutega. Kõigil traktoritel on valmistajatehaste poolt määratud rooliratta vabakäik 3.4. Elektriseadmed Traktori elektrisüsteem koosneb elektrienergiaallikates, elektrienergia tarbijatest, lülititest, kaitsmetest ja ühendusjuhtmetest. Elektrienergiaallikateks on aku ja vahelduvvoolugeneraator. Generaator ja aku on traktori elektrisüsteemi vooluringi lülitatud rööbiti. Energiat tarbitakse sellest, millel klemmipinge kõrgem. Traktori mootori töötamise ajal tarbitakse energiat generaatorist ja muul ajal akust. Akusse salvestatud energiat tarbitakse veel mootori käivitamise ajal ja siis, kui generaatori klemmipinge mingil põhjusel on aku omast väiksem