1) Millest koosneb aluskord? Nimeta aluskorra kivimeid. V: a) Aluskord koosneb kurrutatud moonde ja tardkivimitest. b) Graniit, gneiss, kilt 2) Millest koosneb pealiskord? Nimeta pealiskorra kivimid. V: a) Pealiskord koosneb settekivimitest. b) Vendi, Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri ja Devoni settekivimid savid, liivakivid, lubjakivid. 3) Millest koosneb pinnakate? Pinnakatte paksus. V: a) Pinnakatte koosneb mandrijäätumiste käigus ja hiljem kujunenud setted. (moreen, liiv, kruus, turvas jne.) b) Pinnakate on paksem kõrgustike alal ja vanades orgudes. PõhjaEesti peapealsetel aladel on õhem. 4) Nimeta tähtsamad Eesti maavarad. V: Põlevkivi, turvas, lubjakivi, dolomiit, liiv, kruus, savi 5) Millest on tekkinud põlevkivi? Kasutusalad. V: a) Põlevkivi on tekkinud ordoviitsiumi ajastu madalmeres settinud vetikaterikkast mudast. b) Kütus ja õlitoore. 6) Kus ja millist tüüpi kaevandustes kaevandatakse põlevkivi? V: P...
· Vooluveetekkelised kulutusvormid:jõeorud,jäärakud ; kuhjevormid:delta,kaldavallid,lammitasandikud. · Meretekkelised kulutusvormid:pangad,murrutuskulpad ; kuhjevormid: rannavallid,meretasandikud,järvetasandikud,maasääred. · Tuuletekkelised luited,luiteahelikud · Elutekkelised laukad,sootasandikud · Kosmogeensed meteoriidikraatrid · Raskusjõutekkelised rusukalle · Inimtekkelised linnamäed,teetammid,kaitsevallid,karjäärid,tehiskünkad,ah erainemäed · Karstivormid(põhjaveetekkelised) langatuslehtrid,koopad,langatusorud 3. Kliima: ilmade paljuaastane reziim.Eesti kliima on muutlik. · Eesti asub parasvöötmes üleminekul mereliselt mandrilisele kliimale · Kliima sõltub: 1) Geograafiline asendpäikesekiirte langemisnurk on talvel väike,suvel suur 2) Õhumassid ja nende liikumine: a)polaarne ÕM
2.1. Millist tiiiipi murenemine on iilekaalus kdrbetes? Kdrbetes on iilekaalus füüsikaline murenemine. 2p Pdhjendus: Füüsikalist murenemist tekitavad näiteks tuuleihe,mille korral tuule poolt kantud liivaterad kivimeid kulutavad ja kaljuprakku voolanud vesi, mis külmudes paisub ja sellega kaljut lõhub. 2.2. otsustage, kas vflide on t6ene v6i viiiir. pdhjendage oma otsust. I Tdene/vcicir vihmametsas on iilekaalus keemiline murenemine. keemiline, sest sademeid on väga palju ja seal on niiske ja soe. Pdhjendus: Kuna .. keemiline murenemine toimub valdavalt mitmesuguseid ioone ja lahustunud ühendeid 1p sisaldava põhjavee, aga ka näiteks vihmavee abil.Karstumine on tüüpiline o...
Sõjatehniliselt olid ründajad, eriti ristisõdade puhul kiiresti toimunud arengu tõttu, kaugelt ees vallutatavatest rahvastest, kelle sõjatehnika oli umbes viikingiaegsel tasemel. Eestlastel ja lätlastel puudusid kaitsvad soomussärgid ja kiivrid, nad ei tundnud nõrgemast kaitserõivastusest läbitungiva noolega ambu. Puudus raskelt relvastatud ja hästi distsiplineeritud ratsavägi. Lubja puudumise tõttu olid linnuste kaitsevallid nõrgad. Eestlastel puudusid alguses piiramismasinad. Ordu ja ristisõdijate kutselistele sõduritele oli vastu panna ainult vähese sõjalise väljaõppega maakaitsevägi. Vallutavate nõrgavõitu maakondadeliit oli vaid harva teostama ühiseid ja pidevaid aktsioone. Ründajail oli kombeks lahutada maakondi diplomaatilisel teel. Nad sõlmisid eri rahusid, et rünnata samal ajal teisi maakondi. Esinesid juhtumeid, kus ristitud eestlased võtsid osa rünnakuist ristimatuile ja vastupidi.
ainult oma positsioonide tagant. Kaevumise ajal tuleb moondada kõik tööde jäljed. Tähelepanu pööra eriti värskelt kaevatud pinnasele, laskepesa süvendile ja vallide kontuuridele. LASKEPESA KAEVAMINE: (PILT 3.2) Etapp 1: Märgista laskepesa piirjooned. Eemalda mätas laskepesa süvendist ja vallide alalt (2,5-3 meetrit). Etapp 2: Lõika ja eemalda mätas. Mättad aseta kaeviku taha telkmantlile või murupinnad kokku. Etapp 3: Kaeva laskepesa. Kaeviku kaitsevallid algavad 20 cm kauguselt süvendi servast. Esmalt raja eesmised vallid. Vallide kogupaksuseks 2-2,5 m. Vallide kõrgus peab varjama kiivri laskeasendis olles. Seejärel raja tagumine vall (tagumine vall varjab kiivri kontuuri) Kaeviku vallidesse mata kive, palke jms, suurendamaks vallide vastupidavust. 131 Pilt 3.3 Etapp 4: Vallid moonda mätastega, alustades vaenlasepoolselt küljelt. Etapp 5:
Erilist tähelepanu tuleb pöörata värskelt kaevatud pinnasele, kaeviku süvendile ja vallide kontuuri- dele. joonis 6.4 91 KAEVIKU KAEVAMINE (joonis 6.4) Etapp 1: Märgista kaeviku piirjooned. Eemalda mätas kaeviku süvendist ja vallide alalt (2,5-3 meetrit). Etapp 2: Lõika ja eemalda mätas. Mättad aseta kaeviku taha telkmantlile või murupinnad kokku. Etapp 3: Kaeva kaevik. Kaeviku kaitsevallid algavad 20 cm kauguselt sü- vendi servast. Esmalt raja eesmised vallid. Vallide kogupaksuseks 2-2,5 m. Vallide kõrgus peab laskeasendis oleva mehe puhul varjama ta kiivri. Seejärel raja tagumine vall (tagumine vall varjab kiivri kontuuri) Kaeviku vallidesse mata näiteks kive ja palke, et suurendada vallide vas- tupidavust. joonis 6.5 Etapp 4: Vallid moonda mätastega, alustades vaenlasepoolselt küljelt. Etapp 5:
annaabi.ee 
