,,See ei ole minu elukutse. Ma ainult raiskan oma aega mitte millegi nimel. Jumal aidaku mind!" Sixtuse kabeli lae kattis ta üleni maalidega Moosese esimese raamatu ainestikul: valguse eraldumine pimedusest, taevakehade loomine, vete lahutamine maast, Aadama loomine, Eeva loomine, pattulangemine ja parasiidist väljajamine, Noa tänuohver, veeuputus, Noa purjujäämine. Iga väikese maali juures istuvad neli alasti noormeest-iga nurga kohal üks. Neid nimet. mitmeti-tiibadeta ingliteks, kaitsevaimudeks, orjadeks. Kaks on pöördunud ühele , kaks teisele poole, kokku on neid 20.Peaaegu kõikidel noormeestel on käes, õlgadel või keha ümber tammeoksad ja tõrude tarjad(Roverede perekonnavapi embleemid)Neid maale ümbritsevad Vana ja Uue Testamendi tegelased- v.a. klassikalised sibüllid, kes olevat ette näinud Jeesuse sündi.Võlvinurkadel on neli maali, mis kujutavad stseene Iisraeli rahva ajaloost. Altariseina alustas ta 20 aastat peale lae lõpetamist
tempos ka inimkeeli? V: Keelte väljasuremine kiireneb ning uusi keeli juurde ei teki. Millesse me usume? 5. Mis on animism? V: Usuti, et loodus on hingestatud: igal puul, kivil, allikal, järvel on hing. 6. Millesse uskusid muistsed eestlased? V: Nad uskusid nagu paljud teised loodusrahvad, et loodus on hingestatud: hing on igal puul, järvel, allikal, kivil jne. Hiljem muutusid looduslike nähtuste hinged haldjateks e kaitsevaimudeks. 7. Millesse usuvad (sinu arvates) eestlased tänapäeval? V: horoskoope, ebausukombeid (must kass üle tee), ufosid, mõnda Jumalat. 8. Nimeta eestlaste tähtsamad kalendripühad, lisa ka kuu ja kuupäev. Aastavahetus – 31.12-01.01 Jaanipäev – 24.06 Mardipäev – 10.11 Kadripäev – 25.11 Emadepäev – 08.05 Naistepäev – 08.03 Jõulud – 24.12 – 25.12 9
või nende hingede austamises ja palvlemises. Selle aluseks oli on usk, et pärast surma jätkab inimese hing ka hauataguses maailmas oma elu. Esivanematekultust esineb paljude rahvaste usundites ja sellel on võib olla väga erinevaid rituaalseid väljendusi. Eriti olulise tähtsusega on surnud esivanemate austamine Hiinas (konfutsianism), Jaapanis (shinto), Aafrikas, Polüneesias jm. Surnud esivanemaid peetakse hõimu kaitsevaimudeks või vahendajateks inimeste maailma ja jumalate või teispoolsuse vahel; on usutud, et nad võivad mingil viisil taassündida oma järglastes. Neile on toodud ohvreid ja pühendatud tseremooniaid; mõnede Aafrika hõimude juures kaevatakse mahamaetud surnuid pühade puhul üles, et neile austust avaldada. Eesti rahvausundis usuti, et esivanemate hinged elavad väljaspool surnukeha ja esinevad putukaina (liblikad, mardikad), lindudena (toonekurg) või madudena. Kujunes uskumus, et
Enamus nendest on pahatahtlikud. Kuid mõned (nt haldjad ja näkid) on heatahtlikud. Oletatakse, et «haldjas» on gooti laen, mille vasteks on sõna haldan, saksa keeles halten ja «et ta on laenatud juba vanemal rauaajal nähtavasti Visla suudmel asuvate gootide käest.») Et kindlalt seda väita, peaks teadma, kas ka gooti rahvail oli olemas midagi taolist. (Oskar Loorits arvas, et gooti mõjul on algsed loodushinged muutunud aktiivselt tegutsevaiks kaitsevaimudeks). Oletatakse, et haldjanimetus olevat laenatud muistsest kultuurikeskusest, Virumaalt. Selle kasuks kõneleb asjaolu, et see sõna esineb ainult eestlaste, soomlaste ja vadjalaste juures. Reeglina on haldjad seotud kohaga, nn võimupiirkonnaga. Näiteks järvehaldjas. Sisuliselt on nad kohakaitsevaimud. Elis-Helen Starkopf 16 Sisukokkuvõtte: Küsimused seoses Maa ja elu tekke kohta lk 3 Meie arvamus Maa ja elu tekkest lk 4-5
ehitama, muidu maahaldjas lõhkus öösel maja ära. Kirikute ehitamisel lasti härgadel ostida sobiv paik ning siis ohverdati härjad maahaldjatele. Nurgakivi alla pandi tihti maahaldjale hõbedat, enamasti hõberaha, mõnikord veel muidki ohvriande. Surnute austamine Soome-Ugri sugurahvaste usu järgi peab surnutega hästi läbi saama, sest nende arvates, mida parem see suhe on, seda paremini elusatel läheb. Usuti, et surnud moonduvad elusate kaitsevaimudeks. Kui vastastikune suhe surnute ja elusolijate vahel on olemas, eeldab see uskumist hingede edasielamisse peale surma. Surnu muutis aga elukohta kolides maapealt maa alla, kus ta samasugune elupaik riiete, aseme, söökide-jookidega arvati olemas olevat kui maapeal. 12 Surnute edasi elamist tõendas eestlaste hulgas ka see, et inimest mattes pandi talle kaasa tööriistu ja muid vajaminevaid esemeid
Pärast karu tapmist võetakse tal nahk koos pea ja käppadega ära ning tuuakse tuppa ning asetatakse nurka alusele. Et lepitada karu hinge, peetakse karupeied. Isakaru puhul peetakse karupeied viiel, emakaru puhul neljal õhtul. Karule lauldakse laule ning karu ees tantsivad nii mehed, naised kui ka lapsed. Mehed varjavad nägu kasetohust maskiga, naised rätikuga. Tantsitakse üksikult, mitte paaris. Mängitakse ka naljaka sisuga väikesi näidendeid. Karu ees esinevad ka kohalikeks kaitsevaimudeks maskeerunud inimesed. Viimasel õhtul keedavad mehed karu liha. Liha süüakse ära, karu kolp viiakse pühasse aita või asetatakse metsas puu külge, luud maetakse maha. Samaanid olid mansidel tavaliselt mehed, naissamaane oli vähe. Üldiselt olid samaanidel erilised rõivad. Samaani abivahendiks oli nuiaga trumm ja keelpill. Nende abil viis samaan ennast transsi, ekstaasi. Ekstaasi esilekutsumiseks sõi samaan ka kärbseseent