3. Majandus 3.1 Riigi majandusstruktuur Saudi Araabia tähtsaim majandussektor on sekundaarne sektor. Saudi Araabia on väga suur toornafta tootja ja see on kõige tähtsam osa mis majandust juhib. Saudi Araabia majandus lähtub tugevalt nafta hinna tõusude ja langustele. 1) Põllumajandus 2,3% Kasvatatakse/toodetakse suhkrurooga, päevalilleseemneid, puuvilju ja juurvilju. 2) Tööstus 39,2% Kaevandatakse naftat. Toodekase õli, gaasi. kemikaale ja metalle. Ehitatakse Ründe- ja kaitsetehnika nagu näiteks radarid ja erinevad sorti raketid, laevad, traktorid, sidevahendid, meditsiini tooted ja teadvuseks vaja minevaid vahendeid jne. 3) Teenindus 34% Saudi Araabiat võib nimetada tööstusühiskonnaks kuna peamine tulu tuleb just nafta tootmisest. Eestit ja Saksamaad võib nimetada infoühiskonnaks, kuna neis riikides on suur osa tertsiaalsel sektoril. 3.3 Rahvusvahelised ettevõtted Al Hammadi-1985
Eestlased Latgalid Miks muistne vabadusvõitlus (1208-1227) kaotati? 1. Eestlaste omavaheline koostöö polnud piisavalt hea Eeskätt tegutseti maakondade kaupa. Kui rünnati Ugandit-Sakalat, puudus koostöö (1208-1210) 1217 Otepää piiramine. Esimest korda tegutseti koos. Eestlased kaotasid tänu sellele, et maakonnad alistati ükshaaval ja ühest maakonnast oli liiga vähe sõjamehi võtta. 2. Relvastus ja kaitsetehnika poolest jäädi alla Sakslastele andis eelise põhiliselt amb, eestlastel oli võitlemiseks kõigest oda, mõõk ja tapper. Sakslastel oli ka kiviheitemasin. Vabadusvõitluse lõpul võtsid ka eestlased kiviheitemasinad kasutusele, õppides tundma sakslaste relvastust. Sakslastel olid sõjameesteks elukutselised sõjamehed, kuid eestlastel olid talupojad, kes polnud kunagi võidelnud põhimõtteliselt. Sakslastel olid ka lisaväed. Järeldada
Miks muistne vabadusvõitlus (1208-1227) kaotati? Viimane maakond, mis langes, oli Saarema. 1. Eestlaste omavaheline koostöö polnud piisavalt hea. Eeskätt tegutseti maakondade kaupa. Nt kui Ugandit ja Sakalat rünnati puudus koostöö (1208-1210). 1217 Otepää piiramine, esimest korda tegutseti koos, kuid ugandilased olid sakslaste kõrval linnuses. Maakonnad alistati ükshaaval ühest maakonnast oli liiga vähe sõjamehi võtta. 2. Relvastuse ja kaitsetehnika poolest jäädi alla (sõjaline tase). Sakslased kasutasid ambi, eestlastel olid võitlemiseks vaid oda, mõõk ja tapper. Sakslastel oli ka kiviheitemasin. Vabadusvõitluse lõpus võtsid eestlased samuti kiviheitemasina kasutusele, õppides alles siis tundma sakslaste sõjatehnikat. Sakslased olid elukutselised sõjamehed, eestlased olid lihtsad talupojad, kes olid sõjalises olukorras esmakordselt. Sakslastel oli võimalus lisavägedele
Vastaspooled kaevuvad maadesse; algab kaevikusõda/positsioonisõda/tehnikasõda. Algasid need ka idarindel. Venemaa andis pr’le lubaduse, et esindab idarindel saksat. Juhtus see, et saksa pidi vahel rindel sõdima. Vene väga ei saanud purustada, sest mehi tuli kogu aeg juurde. 1915-1917 1914 Marne’i lahing (sept) o Tingis positsioonisõja/kaevikusõja/tehnikasõja – tehnika heal tasemel, käib meestest üle; selle põhjustas tehnika progress; kaitsetehnika (kaevikud, tõrjerelvad jne) oli väga tugev. 1918 alles tanki tulek oli määravaks punktiks sügavad kaevikute liinid 1915 Ypres’I lahing (aprill) o sakslased kasutasid gaasi (kloori) inglaste vastu. o Inglased suutsid lõpuks vastu astuda. o Gaasi kasutati hiljem veel, kuid hiljem keelati keemiarelv ära. o Tuli kasutusele gaasimask 1915 kevad Itaalia sõtta. o Antanti poolele
Vehklemisalade tehnika on sarnane. 2 põhitehnikat tuginevad lähteasendile: jalad põlvist kõverdatud, tagumine käsi üleval, relvaga käsi suunatud vastase poole . Mise-en-garde asend on nii kaitse, rünnake kui vasturünnaku algasend. Rünnak on pidev liikumine vastase suunas. Rünnak on kas otserünnak või kompleksrünnak. Käsi on väljasirutatud ja rünnakuga sooritatakse tavaliselt ka väljaaste või sööstrünnak ehk fletche. Barreering on kaitsetehnika, mis seisneb ründaja ja kaitsja mõõkade ristamises. Bareerimine hõlmab löögi kõrvalelöömist, löögi blokeerimist ja taganemist. Bareeringutel on algasendist lähtuvad nimed. Vastutorge järgneb bareeringule. Vastutorge on äkiline või viivitusega lihtne või kompleksne, sooritatakse paigal seistes või liikudes. Liikumistehnikate puhul on keha sirge ning jalad põlvist kõverdatud. Väljaaste on ründetehnika, mis näeb ette relvaga käe kiiret torget, vehkleja tõukab
annaabi.ee 
