teha seega hellusest oli asi kaugel. Plussiks oskaksin vaid selle tuua, et Spartalased peale sellise koolituse läbimist hirmu ei tundnud. Ateenas aga oli poistel võimalik kodus elada ning ise koolis käia, kus õpetati peale füüsiliste harjutuste ka lugemist, kirjutamist ja arvutamis, seaeljuures vaid rikkamad said edasi õppida muusikat, tantsu, sporti ja kõnekunste. Alles 18- 20 aastasena pidid noorukid läbima kaitseteenistuse. See oli suur põhjus miks jäi Ateena jalavägi Sparta omale alla. Kuid merevägi oli Ateenas arenenum just asukoha tõttu. Spartas oli valitsemis vormiks aristokraatlik oligarhia kuid Ateenas alates 507 . a. eKr kasutati valitsemiseks demokraatiat. Ateenas katsetati ka otsestdemokraatiat ehk inimesed käisid ise seaduste poolt hääletamas mitte nad ei valinud endale esindajat. Sparta riigi eesotsas seisid aga kaks päritava võimuga kuningat
sõbrad, kes olid kui pere eest ja arenemise sõjaväelaagrites, andes neile eluaegse koolituse olla kartmatu ja julge ning elu lõpuni oma riiki kaitsta. Ateenas oli poistel võimalik aga kodus elada ning ise koolis käia, kus õpetati peale füüsiliste harjutuste ka lugemist, kirjutamist ja arvutamis , seaeljuures vaid rikkamad said veel edasi õppida muusikat, tantsu, sporti ja kõnekunste. Alles 18- 20 aastasena pidid noorukid läbima kaitseteenistuse, mis oli ka üks suurimaid sõjalisi tegevusi poiste arengul. See oli ka põhjus miks jäi Ateena jalavägi Sparta omale sammu alla, kuigi Ateena asukohast tingitud oli seal tugev merevägi. minu arvamuse järgi oli jalavägi siiski olulisem kuna paljudes olukordades tuli laevadega liikumine ning sõdimine sootuks takerduseks edu piirates. Riigikorraks oli Spartas aristokraatlik ja Ateenas kohati vahelduv. Ateenas võis kohata nii türanniat, aristokraatiat kui ka demokraatiat, mis oli 5
tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu. Töölepingu sõlmimisel nõuab seadus lähtumist võrdse kohtlemise põhimõttest. Selle kohaselt on seadusevastane eeliste lubamine ja andmine ning õiguste piiramine sõltuvalt töötaja või tööandja soost, rahvusest, nahavärvist, rassist, emakeelest, sotsiaalsest päritolust, ühiskondlikust seisundist, varasemast tegevusest, usulistest, poliitilistest või muudest veendumustest ja suhtest kaitseteenistuse kohustusse. Seadusevastane on ka töötaja või tööandja õiguste piiramine sõltuvalt perekonnaseisust, perekondlikest kohustustest, kuuluvusest kodanike ühendustesse ning töötajate või tööandjate huvide esindamisest. Tööleping sõlmitakse kirjalikult kahes eksemplaris, millest üks jääb töötajale, teine tööandjale. Ainult töö tegemiseks, mille kestus ei ületa kaht nädalat, võib töölepingu sõlmida suuliselt.
Samal ajal Soome põgenemine arvati tingitud olevat hirmust bolsevike ees. Velikije Luki alt ületulnutest astusid mitmed Saaremaal teenima tollipiirikaitsesse, kuid Tallinnast nõuti, et nad astuksid politseipataljonidesse. Neile Tallinnast järele tulnud autobussis ootasid sandarmid, kes nad valve all minema viisid. Rahvas tõmbas sel puhul paralleele Nõukogude-aegse küüditamisega. 1943. aasta lõpuks oli hakatud mehi Eesti Omavalitsuse vahendusel kaitseteenistuse sildi all Saksa sõjaväkke mobiliseerima. Mäe ja tema Omavalitsuse usaldatavus oli muutunud olematuks. 7. veebruaril 1944 reklaamiti ette professor Uluotsa raadioesinemist. Rahvas tärkas veel kord lootus, et ehk nüüd kuulutatakse välja iseseisvus või autonoomia. Oli ju Punaarmee Narva juures taas Eesti piiril ning olukord muutunud kriitiliseks. Raadiost tuli aga hoopis üleskutse mobilisatsiooniks Saksa sõjaväkke. Inimeste reageeringud olid väga
määrata, et karistust ei pöörata täitmisele kui süüdimõistetu ei pane kohtu poolt määratud katseaja kestel toime uut kohtulikku kuritegu. Katseaeg on 1 kuni 3 aastat. Samas võib kohustada tegema positiivseid tegusid (ravikuur, kooli õppima jne.) Kriminaalkuriteod on kriminaalkoodeksis antud vastavalt kuriteo liikidele. Kokku on 10 liiki, algavad riigivastastega ja lõpevad kaitseteenistuse alaste kuritegudega. 27 By Matti `98 Sisukord Õigusõpetus.........................................................................................................................................................................1 Õigussüsteemi üldiseloomustus...................................................................................................................................2 Õigusaktid ................
lepingu. Töölepingu sõlmimisel nõuab seadus lähtumist võrdse kohtlemise põhimõttest. Selle kohaselt on seadusevastane eeliste lubamine ja andmine ning õiguste piiramine sõltuvalt töötaja või tööandja soost, rahvusest, nahavärvist, rassist, emakeelest, sotsiaalsest päritolust, ühiskondlikust seisundist, varasemast tegevusest, usulistest, poliitilistest või muudest veendumustest ja suhtest kaitseteenistuse kohustusse. Seadusevastane on ka töötaja või tööandja õiguste piiramine sõltuvalt perekonnaseisust, perekondlikest kohustustest, kuuluvusest kodanike ühendustesse ning töötajate või tööandjate huvide esindamisest. Seadusevastasteks aga ei loeta: 1. eeliste lubamist ja andmist seoses raseduse või laste kasvatamisega; 2. soo arvessevõtmist, kui see on möödapääsmatu töö iseloomu või tingimuste tõttu; 3
kohustatud läbi tegema ajateenistuse kaitseväes. Põhiseaduse § 12 järgi on kõik seaduse ees võrdsed. Samal ajal on kodanike konkreetsete subjektiivsete õiguste ja kohustuste maht siiski erinev. See sõltub vanusest, haridusest, tervislikust seisundist jne. Näiteks teatud vanusesse jõudmisel vabastatakse kodanik kaitseväeteenistuskohustusest. Politseiseaduse § 16 kohaselt võetakse politseiteenistusse vabatahtlikkuse alusel Eesti kodanikke, kes on vähemalt 20-aastased, kelle kaitseteenistuse kohustus ei ole täitmata, kes ei ole karistatud tahtliku kuriteo eest ega oma karistatust ja kes on võimelised oma isiklike ning kõlbeliste omaduste, haridustaseme, kehalise ettevalmistuse ja tervisliku seisundi poolest täitma politseile pandud kohustusi. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 55 2. lõike järgi peab valla- või linnasekretäril olema juristi kvalifikatsioon või tunnistus vastavuse kohta Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele.
kohustatud läbi tegema ajateenistuse kaitseväes. Põhiseaduse § 12 järgi on kõik seaduse ees võrdsed. Samal ajal on kodanike konkreetsete subjektiivsete õiguste ja kohustuste maht siiski erinev. See sõltub vanusest, haridusest, tervislikust seisundist jne. Näiteks teatud vanusesse jõudmisel vabastatakse kodanik kaitseväeteenistuskohustusest. Politseiseaduse § 16 kohaselt võetakse politseiteenistusse vabatahtlikkuse alusel Eesti kodanikke, kes on vähemalt 20-aastased, kelle kaitseteenistuse kohustus ei ole täitmata, kes ei ole karistatud tahtliku kuriteo eest ega oma karistatust ja kes on võimelised oma isiklike ning kõlbeliste omaduste, haridustaseme, kehalise ettevalmistuse ja tervisliku seisundi poolest täitma politseile pandud kohustusi. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 55 2. lõike järgi peab valla- või linnasekretäril olema juristi kvalifikatsioon või tunnistus vastavuse kohta Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele.
annaabi.ee 
