12 natsliku Saksamaa kõrget riigiametnikku mõisteti surma, teised said pikaajalisi vanglakaristusi. Nürnbergi protsessiga algas Euroopa puhastamine natsismist ja fasismist Sinimägedest Sinimägede lahing toimus Saksa armee armeegrupi "Narva" ja Punaarmee Leningradi rinde vägede vahel II maailmasõjas. Lahing sai alguse Saksa Armeegruppi "Narva" taandumisest Narva jõel asunud "Panther"-liinilt 25. juulil 1944 Tannenbergi liinile, mille kaitsepositsioonide osad olid Sinimägedes, ja kestis 19. septembrini 1944, mil Punaarmee 19. septembril hõivas kaitsjate poolt 18. septembril 1944 tühjaks jäetud (taanduti öösel) kaitsejoone. Tannenbergi kaitseliin jäeti maha, kuna Punaarmee läbimurre Riia alla ja Emajõel ohustas Tannenbergi liinil kaitsel olevate Saksa väeosi kotti jäämisega. 25. juulist 1944 alates oli kogu Nõukogude armee Leningradi rinde löögijõud suunatud kolmele Sinimäe kõrgendikule. Esimene rünnak toimus 26
Ebaõnnestus ka Austra- Ungari üksuste pealetung Serbias. Päästamaks liitlasi täieliku kokkuvarisemise eest, 7 tõid sakslased 1914. aasta sügisel osa vägesid läänerindelt idarindele ning alustasid koos Austra-Ungari vägedega pealetungi Varssavile, kui Vene vasturünnak lõi nad tagasi. Novembris, Saksa võit, Lodzi all olid venelased sunnitud kaitsepositsioonide- le asuma nind detsembris lööb Austria Venemaad Limanova all. Balkani ja Itaalia rindel: Juunis ertshertsog Franz Ferdinandile korraldatud atentaat Sarajevos põhjustab Esimese maailmasõja. Augustis Austria ründab Serbiat, kuid lüüakse tagasi, septembris Austria kohtab Põhja-Serbias jälle tugevat vastupanu ning detsembris kolmas ebaõnnestunud rünnak Serbia vastu. Maailmas: Oktoobris Türgi sulgeb Dardanellid. Jaapan võtab üle Saksamaa kolooniad Vaiksel ookeanil
võimalikult kiirelt vallutada. Ka Olev Teder leiab, et lahingut alustati liiga hilja ning selle suure ohvrite arvu tingis polkovnik Kalmu saagiahnus, kes huvitus vaid Valga-taguste sildade purustamisest ega hoolinud Paju mõisa all hukkunud ohvrite arvust, mistõttu tema käitumine olnud koguni kuritegelik. Puudustest hoolimata Paju lahing võideti, mis avas seeläbi tee Valga vabastamiseks. Pärast viimaste soodsate kaitsepositsioonide kaotamist oli Punaarmee sunnitud linna maha jätma ning 1. veebruari hommikul 1919 sisenesid võidukad partisanid koos soomlastega Valka. Sõjasaak Paju mõisa all oli rohke, muuhulgas võeti vaenlaselt 12 kuulipildujat. Allikad: Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu: Ilmamaa, 2005 Urmas Salo. Paju lahing - müüt ja tegelikkus. Ajalooline ajakiri 3/2000, lk-d 69-96. Urmas Salo. Julius Kuperjanov Paju lahingus. Tuna 3/2004, lk 39-50. http://www.histrodamus.ee/index.php?
eesmärgini jõudmist ning Punaarmee jõuline vastulöök tähistas valgete agoonia algust Võitlusvõime minetanud Loodearmee veeres kiiresti Eesti piiri poole. Sellises olukorras otsustas valitsus loodearmeelastel relvad käest võtta. See otsus vabastas Eesti küll ebameeldivast lätlasest, kuid jättis Rahvaväe taas silm silma vastu Punaarmeega. Detsembris 1919 algasid ägedad heitlused Narva pärast. Punaarmee juhatus koondas selleks 160 000 meest ja üle 200 suurtüki, andes eestlaste kaitsepositsioonide pihta võimsaid tulelööke ja saates jalaväe rünnakule üksteisele järgnevate tihedate lainetena. Esialgu üritati vallutada linn otserünnakutega, seejärel püüti kaitsjaid tagalast ümber piirata, kuid vastase ülekaalule vaatamata jäi eestlaste kaitse püsima. Viimase meeleheitliku pingutuse Narva vallutamiseks tegi Punaarmee aasta lõpupäevil, paisates linna alla oma viimased varud. Läbimurre ebaõnnestus ning verest tühjaks jooksnud punased polgud lõpetasid pealetungi.
Kokku võitles vennasrahva vägede koosseisus üle 2000 eesti vabatahtliku, kes täie mehisusega punaarmee rünnakuid tõrjudes tasusid Eesti Vabadussõjas soomlaste poolt meile osutatud abi eest meie auvõlga. 13 Suurele ülekaalule vaatamata ei suutnud Nõukogude 7. armee ettenähtud graafikut täita. 20-25 km läbimiseks kulus nõutud päeva asemel terve nädal. Jõudnud suure hilinemisega soomlaste kaitsepositsioonide ette, rauges pealetung hoopis. Tulemusteta jäid ka rünnakud soomlaste positsioonidele Taipala piirkonnas. Detsembri teisel poolel nurjus ka pealetung Viiburi suunas. Punaarmee ebaedu oli seda märkimisväärsem, et Soome peamistele positsioonidele olid suunatud kõik 7. armee 14 diviisi koos rohkearvuliste soomus- ja tehniliste väeosadega. Pärast olukorra stabiliseerumist Karjala Kannasel elavnes sõjategevus Soome idapiiril, Laadoga järvest Põhja-Jäämereni
keldrites. Sobilik talvitumistemperatuur on (2ºC) (7ºC) ja suhteline õhuniiskus 85-100 % (Masing, 2001). 1 Epibleem- nahariba väljaspool kannust. 27 2. MATERJAL JA METOODIKA 2.1 Peeter Suure Merekindlus 1907. aastal andis Tsaar Nikolai II2 korralduse koostada ja välja töötada uus riigikaitsekava. Mis nägi ette tsaaririigi pealinna Sankt Peterburi kaitseks uute kaitsepositsioonide rajamise võimaliku sissetungiva vaenlase vastu (Muuga, 2000). Kindlama kaitse saavutamiseks peeti arukamaks rajada kaitseliinid kaugemale, et varakult vastaseid tagasi tõrjuda. Ohtlik oli kaitseliine rajada Peterburi ja seega peeti oluliseks ja targemaks ehitada kaitseliinid n.ö Soome lahe luku Tallinn-Porkala piirkonnale. Sellele sekundeerisid kaitsepositsioonid Loode- ja Lääne-Eestis (Muuga, 2000). Ehitus algas 1909. aastal, kui Imperaator Peeter Suure Merekindluse nimelise projekti
annaabi.ee 
