alakaliibrilisi mürske (noolmürske). Mootor paikneb tavaliselt masina tagaosas. Roomikulülid on enamasti kummipadjakestega, mis säästavad teekatet ja vähendavad roomikute kulumist. Tänapäeva tankide põhimass on keskeltläbi 4065 tonni, kiirus teel 6075 km/h. Lisaks lahingutankidele valmistatakse peamiselt tankiveermike baasil evakueerimistanke, sillatanke, pioneeritanke. Vähemal määral on valmistatud spetsiaalseid (peamiselt kaitseotstarbelisi) tankitõrjetanke. Plahvatusohtlike põlengute ohutumaks kustutamiseks on sõjamasinate baasil valmistatud tuletõrjetanke. 3 Tankide areng kasutuselevõtust Esimese maailmasõja lõpuni Inglaste tank Big Willie. Juba enne Esimest maailmasõda mõeldi kuulikindla masina ehitamise peale. Kuna sõjapidamine oli muutunud ja võrdsete vastaste korral kippus sõda kujunema kaevikusõjaks, milles
Sammalloomad: Koloonialised loomad, polüübi moodi varreliste loomikutega. Loomik koosneb kehast ja kombitsakaarmest ehk lofofoorist arvukate kombitsatega, mille ripsmed ajavad veevooluga toidukübemeid kombitsapärja keskel asuva suu poole (ülalt alla, mitte külgedelt keskele nagu kummarloomadel). Kombitsaid saab loomiku sisse tõmmata. Pärak on kombitsa- pärja kõrval (sellest sammalloomade sünonüüm Ectoprocta, vastandina kummarloomadele ehk Entoprocta). On erilisi, kaitseotstarbelisi linnuk- ja piugloomikuid. Hingamis-, ringe- ja erituselundeid pole, närvisüsteem on lihtne. Paljudel on väline lubitoes. Munad arenevad kas emaloomiku sees või vabalt; merelistel on planktilisi vastseid. Näiteid Eestist: harilik sammallane (Plumatella fungosa), limane tutlane (Cristatella mucedo). Käsijalgsed: Seltsingulised, kuid mitte koloonialised merepõhja loomad kahest poolmest koosneva lubikojaga, mida eritab mantel, ja millel võivad olla lukuplaat ja sulgurlihased nagu karpidel
sümmeetria! Koloonialised loomad, polüübi moodi varreliste loomikutega. Loomik koosneb kehast ja kombitsakaarmest ehk lofofoorist arvukate kombitsatega, mille ripsmed ajavad veevooluga toidukübemeid kombitsapärja keskel asuva suu poole (ülalt alla, mitte külgedelt keskele nagu kummarloomadel). Kombitsaid saab loomiku sisse tõmmata. Pärak on kombitsa- pärja kõrval (sellest sammalloomade sünonüüm Ectoprocta, vastandina kummarloomadele ehk Entoprocta). On erilisi, kaitseotstarbelisi linnuk- ja piugloomikuid. Hingamis-, ringe- ja erituselundeid pole, närvisüsteem on lihtne. Paljudel on väline lubitoes. Munad arenevad kas emaloomiku sees või vabalt; merelistel on planktilisi vastseid. 25. Kõikidel esineb mingis elustaadiumis kidaline kärss. Jõhvussil vastne kärsaga; siilussil pikkade harjastega eesots(kidalise kärsa moodi), vastne sarnane; rüüloomal katavad harjased kogu pead, vastne sarnane, vähem okkaline; kidakärss ees kidaline kärss kinnitumiseks,
Vastavalt sellele plaanile jõuti enne linna kapituleerumist Vene vägedele 1710 ehitada valmis Ingeri ja Rootsi bastionid linna edelaküljel (kõrgusega kuni 22 m) ja uus Wismari raveliin nende ees. Mainitud kahe bastioni vahele rajati barokne Toompea vallivärav (lammutatud 19. sajandil), mis sarnanes Pärnus säilinud Tallinna väravaga. Linna loodeküljele rajati ka eeltoodud kahe bastioniga sarnane Skoone bastion, bastionite muldkehade sisse ja alla rajati mitmesuguseid kaitseotstarbelisi maa-aluseid ruume ja käike. Ülejäänud bastionite asendamiseks rajati rida väiksemaid välikindlustusi. Valmis ehitati ka Toompea uus vallikraav koos kahe pika puusillaga, mis kulges üle Wismari raveliini. Uued sillad rajati ka Karjavärava, Uue Viru värava, Väikese ja Suure Rannavärava ette, kusjuures üks lülidest oli neil tõstetav. Pärast linna alistumist Vene vägedele 1710 täiendati bastione ning uuendati vallikraave veel ligi sajandi jooksul
Erilist tähelepanu pöörati hästi kindlustatud väravaehitistele. Linnas oli üks-kaks laiemat peatänavat, need viisid keskse väljakuni, kuhu ehitati kirik ja raekoda. Peatänavate ümber hargnev tänavatevõrk oli ebaregulaarne. Elamud olid esialgu puust, siis aga enamuses vahvärk konstruktsiooniga või ka üleni kivist. Viimastest on säilinud 12.saj. lõppu kuuluv nn. "romaani maja" Gelnhausenis, mis kujutab endast tornikujulist kolmekorruselist hoonet. Kaitseotstarbelisi tornmaju oli ka Trieris ning Regensburgis. ROMAANI ARHITEKTUUR PRANTSUSMAAL Kui karolingide ajastul olid kogu Frangi riigis, sealhulgas ka praeguse Prantsusmaa aladel tugevnenud feodaalsuhted, mille tulemusena maad muutusid pärisvaldusteks, siis 10.sajandil valitses neil aladel feodaalne killustatus, mis majanduslikku arengut kuigivõrd ei soodustanud. Riik oli jagunenud mitmeks suuremaks või väiksemaks feodaalvalduseks, kuningal oli ainult nimeline võim. 10
annaabi.ee 
