LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE AJALUGU Looduskaitse arenguetapid: Looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemine; ühiskondlikud meetmed; teaduslik loodushoid; riiklikud meetmed; rahvusvahelised meetmed. Looduskaitse ideede areng: Rahvausund; kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks; loodusmälestiste kaitse; üksikobjektide kaitse; kaitsealade loomine; biotoopide, elupaikade kaitse; looduskaitse väljaspool kaitselasid. Looduskaitse eelduste kujunemise aeg: Ashoka seadused ca 273-232 e.m.a. hindude loodussuhted, põhimotiiv - elu hoidmine. Eesti rahvausund (pühad loodusobjektid, keeldude süsteem). Albert Schweitzeri deviis: “aukartus elu ees.” Looduskaitse areng Eestis: Animism. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel. 1642 Pühajõgi (Võhandu) reostamine (pais ja veski). 1644 Johann Gutslaff: "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus,” Piksepalve -
rahvusvahelised organisatsioonid). Looduskaitse ideede areng Tänapäevased LK põhimõtted: 1. Rahvausund 2. Kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks Klassikalise looduskaitse algus(umbes 200 aastat tagasi!) ja peale seda: 3. Loodusmälestiste kaitse, üksikobjektide kaitse; 4. Kaitsealade loomine 5. Bitroopide, elupaikade kaitse 6. Looduskaitse väljaspool kaitselasid. 2 Looduskaitse arenguetapid Eestis - Teet Koitjärv on jaganud looduskaitse arengu Eestis järgmistesse perioodidesse: -1910 - akadeemiline looduskaitse ilma kaitsealadeta; 1910...1935 - akadeemiline looduskaitse kaitsealadega; 1935...1944 - riiklik looduskaitse Eesti Vabariigis; 1944...1957 - akadeemiline looduskaitse võimude toetuseta; 1957..
Looduskaitse kui rahvusvaheliste meetmete kujunemine (rahvusvahelised organisatsioonid, konventsioonid, riikidevaheline koostöö). Looduskaitse ideede areng: Tänapäevaseid Lk põhimõtteid võib leida: Rahvausund Kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks Klassikalise looduskaitse algus: Loodusmälestiste kaitse, üksikobjektide kaitse Kaitsealade loomine Bitoopide, elupaikade kaitse, kaitse Looduskaitse väljaspool kaitselasid Looduskaitse arenguetapid Eestis: Teet Koitjärv (2001) on jaganud looduskaitse arengu Eestis järgmistesse perioodidesse: ... 1910 akadeemiline looduskaitse ilma kaitsealadeta; 1910...1935 akadeemiline looduskaitse kaitsealadega; 1935...1944 riiklik looduskaitse Eesti Vabariigis ja okupatsiooniaastatel; 1944...1957 akadeemiline looduskaitse ilma võimude toetuseta; 1957...1994 riiklik looduskaitse Eesti NSV-s ja taasiseseisvunud Eestis: looduskaitse
Looduskaitse kui rahvusvaheliste meetmete kujunemine (rahvusvahelised organisatsioonid, konventsioonid, riikidevaheline koostöö). Looduskaitse ideede areng: Tänapäevaseid Lk põhimõtteid võib leida: Rahvausund Kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks Klassikalise looduskaitse algus: Loodusmälestiste kaitse, üksikobjektide kaitse Kaitsealade loomine Bitoopide, elupaikade kaitse, kaitse Looduskaitse väljaspool kaitselasid Looduskaitse arenguetapid Eestis: Teet Koitjärv (2001) on jaganud looduskaitse arengu Eestis järgmistesse perioodidesse: ... 1910 akadeemiline looduskaitse ilma kaitsealadeta; 1910...1935 akadeemiline looduskaitse kaitsealadega; 1935...1944 riiklik looduskaitse Eesti Vabariigis ja okupatsiooniaastatel; 1944...1957 akadeemiline looduskaitse ilma võimude toetuseta; 1957...1994 riiklik looduskaitse Eesti NSV-s ja taasiseseisvunud Eestis: looduskaitse
Nende seas on vihmavee kogumise vannid, mida leidub peamiselt riigi Põhja-ja Kesk-Kataris. Need piirkonnad on kõige viljakamad ning neid peetakse põllumajanduslikult headeks aladeks. Riigi kõrgeim punkt on Quaryn Abu al Bawl 103. meetriga. (Qatar Geography 2012). 13 Looduslikus taimkattes on peamised kuivlembesed põõsas ja poolpõõsad. Kataris on 11 liiki imetajaid, 14 liiki pesitsevaid linde ja 10 liiki roomajaid. Kaitselasid on kokku 15. Riigis valitseb kuum troopiline kliima. Suvel puhuvad Araabia poolsaare kõrbealadelt kuivad kuumad tuuled, mis sageli tugevnevad liivatormideks. Talvel sajab pisut vihma, umbes 80 mm aastas. Temperatuurid kõiguvad 7. kraadist jaanuaris kuni 45. kraadini suve keskel. Ilm on meeldiv oktoobrist maini. (Ibid.) Katari rahvastikust moodustavad ainult 20% põliselanikud Katari araablased. Sama palju elab riigis araabia maadest saabunuid ja nende järglasi ning Iraanist ümber asunud