saada, tuleb uurida liigi iseärasusi, toitumis harjumusi, pesitsusbioloogiat ja elupaikaks sobivaid paiku. Teiseks tuleks teada saada, mis on suur-konnakotka ohutegurid. Kolmandas peatükis otsitakse informatsiooni kaitsekorraldustest, mis on liigi kaitse eesmärkideks. Tuleks leida lahendusi, mida on ettevõetud suur-konnakotka hävimise peatamiseks. Lahendustele järgneb, lahenduste elluviimine. Erinevatest infoallikatest tuleks leida, kas väljatoodud lahendusi kasutatakse kaitsekorralduskavades. Et seaduse, keelud toimiksid on vaja kontrolli. Viimaseks uurin, kas suur-konnakotkast jälgitakse. Selle töö valisin kuna liik on Eestis kõrgeima kategooria kaitse all ning selliseid teemasid tuleks avalikult arutada. Paljud ei anna endale aru, mida nende käitumine võib põhjustada ja kui palju kahju võib see keskkonnale tuua. 1. Suur- konnakotkas 1.1 Kirjeldus Suur- konnakotkas (Aquila clanga) kuulub haugaslaste sugukonda. Suur- konnakotkas on
maastikku? Rikutud maastiku eelset ala? Millised on olulised elemendid maastikus, mis teeb maastikust mingi ajastu maastiku? *Kultuurmaastik *Kas taastame kultuurmaastiku elemendi, elemente, või elementide kompleksi *Kas taastame vaid maastiku kui dekoratsiooni või dekoratsiooni koos toimimisega KÕIK EI OLE VÕIMALIK! MAASTIK ON PIDEVAS MUUTUMISES! Maastiku taastamise ulatus Maastiku elementide taastamine, või avamine(kiviaed) Maastiku hoolduskavad, maastik kaitsealade kaitsekorralduskavades Rikutud maastiku taastamine arvestades regiooni maastiku omapära Mingi ajastu maastiku terviklik taastamine Maastiku kui ressurssi taastamine Maastikuhoiu tegevused tänases Eestis Põllumajandusmaastik- põllumajanduskeskkonnaprogramm, maastikuelemendid Väärtuslikud maastikud - maastikuhoolduskava Kaitsealad – keskkonnakorralduskava (maastikulised aspektid) Mõisapargid (rekonstrueerimiskava, hoolduskava) Puhkealad ja nende kujundamine
· Seire Poollooduslike koosluste aktuaalse seisundiinfo omamiseks tuleb analüüsida olemasoleva eluslooduse seire piisavust ja vajadusel seda täiendada nii seireprogrammide kui ka metoodikate osas. Poollooduslike koosluste hooldusmeetodite efektiivsuse hindamiseks on vajalik planeerida ka tegevuste (hooldamise, taastamise) tulemuslikkuse seire. Tulemuslikkuse selgitamiseks tuleb aastal 2014 välja töötada hindamismetoodika, võttes arvesse kaitsekorralduskavades planeeritud tegevusi ning juba praegu kogutavaid riikliku seire andmeid. · PLK piiride korrigeerimine toetusaluse pinna täpsustamiseks Poollooduslike koosluste hooldamise toetuste maksmisel on oluline aktuaalsete andmete olemasolu toetusaluste alade kohta. Selleks tuleb korrigeerida toetust saavate alade piire andmebaasides nii, et need vastaksid looduses toetusnõuetele vastavatele aladele ning uuendada keskkonnaregistri vastavat andmebaasi. Piiride täpsustamiseks selgitatakse
majandusliku pärandi mitmekesisuse väljund ning rahva identiteedi looja Defineerima ja rakendama maastikupoliitikat, mille eesmärgiks on maastike kaitse, hooldamine ja planeerimine Maastiku konventsiooni rakendamine. 15 *Allkirjastanud 40 riiki *Ratifitseerinud 38 riiki *Ootaval seisukohal 7 riiki Maastiku konventsioon ja Eesti. Palju positiivset viimasel kümnel aastal: *Maastikulised aspektid kaitsekorralduskavades *Pärandkultuuri objektide inventeerimised (mets, hooned, suuline pärand jne) *Maakonna teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” *Maastikulised aspektid “Põllumajanduskeskkonnaprogrammis”, toetused *Erinevad maastikulised analüüsid kaitsealadel (Lahemaa, Vooremaa, Otepää, Haanja, Karula, Matsalu jpt) *Tööstus ja kaevanduspärandi suurenev väärtustamine
Turberaied Turberaieteks nimetatakse neid uuendusraieid, kus lank raiutakse mitmes järgus (pikema aja jooksul), et luua soodsad tingimused järelkasvu tekkimiseks ja arenemiseks vana metsa turbe all või selle otseses mõjupiirkonnas. Erinevatest turberaieviisidest on Eestis kasutusel: 1) aegjärkne raie 2) häilraie 3) veerraie Turberaiet võib teha kõigi kasvukohatüüpide hall-lepikutes, sanglepikutes, haavikutes, männikutes, kaasikutes ja kõvalehtpuupuistutes. NB! Kaitsemetsade kaitsekorralduskavades on turberaied lubatud ka kuusikutes. Turberaietel on aga mitmeid puudusi: * puistute harvendamine turberaietega võib suurendada tormi- ja lumekahjustusi, mis omakorda võib viia puistu täieliku hävimiseni. Sellepärast tuleb puistuid ja turberaie viise väga hoolikult valida; * raietööde käigus, puude langetamisel ja laasimisel vigastatakse kasvavaid puid ja järelkasvu; * kuna võimsa tehnika kasutamine on raskendatud, on turberaied alati kallimad lageraietest.
sattunud majanduslikult väärtuslikud puud reageerivad raiele jämeduskasvu suurenemisega (vanades, raieküpsetes puistutes küll minimaalselt). Paremates valgustingimustes paraneb ka puude seemnekandvus. Erinevatest turberaieviisidest on Eestis kasutusel: 1) aegjärkne raie 2) häilraie 3) veerraie Turberaiet võib teha kõigi kasvukohatüüpide hall-lepikutes, sanglepikutes, haavikutes, männikutes, kaasikutes ja kõvalehtpuupuistutes. NB! Kaitsemetsade kaitsekorralduskavades on turberaied lubatud ka kuusikutes. 1. Aegjärkne raie Selle raieviisi puhul raiutakse mets järkude kaupa, 10-20 aasta jooksul umbes 2-4 raiejärguga (raiejärkude arv sõltub puistust ja loodusliku uuenduse tekkest). Metsa raiutakse hajali paiknevate üksikpuudena st., et reeglina uuendatakse ühtlaselt, ülepinnaliselt. Eelmise sajandi 60-datel aastatel oli see üsna populaarne raieviis, kuid 1967. a
annaabi.ee 
