solaariumi ja kvartslampide juures mõõdukalt · Kui aga peaks juhtuma, et on vaja esmaabi, siis tuleb kasutada jahutavaid kreeme või vedelike ning olukorra halvenedes kutsuda kiirabi Elektriline põletus · Elektriline põletus tekib elektrivoolu läbimisel organismist · Elektritraumade põhjustajateks võivad olla nii tööstuslikud elektrisüsteemid kui ka looduslik välk Esmaabi elektrilise põletuse puhul · Katkesta vool lüliti või kaitsekorgi väljalülitamise abil · Väldi enda sattumist vooluahelasse! · Eemalda kannatanu ohuallikast ja pane lamama · Jälgi kannatanu seisundit, olukorra halvenemisel kutsu kiirabi Tänan tähelepanu eest!
metalltorustik. Et vähendada puutepinget, varustatakse seadmed kaitsemaandusega. Kaitsemaandus on lülitatud inimesega paralleelselt ja seetõttu, olles palju väiksema takistusega kui inimene, läbib vool maandust, mitte inimest. Kaitsemaanduse ülesanne on kaitsta inimesi ohtliku puutepinge eest. Kaitsemaandamine on elektriseadme pingealdiste osade maandamine kaitsejuhtide kaudu. Kaitsemaandamine eeldab maanduri ja kaitseseadme (kaitselüliti või kaitsekorgi) olemasolu. Maandusjuhid, maandurid ja nende ehitus Maandamiseks on vaja maaga kontaktis olevat juhtivat osa e. maanduselektroodi ning üht või mitut juhti e. maandusjuhti. Maanduselektroode võib olla üks või mitu, mis ühendatakse omavahel kokku. Eesti keeles kasutatakse nii ühest kui ka mitmest elektroodist koosneva süsteemi kohta terminit maandur. Maanduselektroodid võivad olla rõhtsad või vertikaalsed.
toiteks väikese võimsusega käsitarvitite korral); 6. kasutuspaiga isoleerimisega (peab takistama selliste osade puudutamist, mis põhiisolatsiooni riknemisel võivad omandada erisuguse potentsiaali). Kaitsemaandamine Esmaseks kaitseviisiks puutepinge eest on elektriseadme pingealdiste osade ühendamine eraldi kaitsejuhi (PE) abil toiteallika (trafo) maandusega lähimas jaotuskilbis. Eeldab maanduri ja kaitseseadme (kaitselüliti või kaitsekorgi) olemasolu. Enimkasutatavateks kaitseseadmeteks madalpingepaigaldistes on: sulavkaitsmed (kaitsekorgid), liigvoolukaitselülitid (automaatlülitid), rikkevoolukaitselülitid. Ruumide liigitus juhistiku ümbrusolude arvestamiseks: 1.kuivad, kui õhu suhteline niiskus G 60% , 2. niisked, kui = 60...70% (kelder, vannituba ,WC jms), 3.rõsked, kui > 75% , 4.märjad, kui = 100% (saun, duširuum, kasvuhoone jms), 5.kuumad, kui t > 35C (kuivatid, katlamajad), 6
vere või kehavedelike pritsimise ohu korral, · silmade kaitse (näokate, kaitseprillid), mida kantakse vere, kehavedelike või nakatunud jäätmete või kudede näkku pritsimise ohu korral, · haavade ja marrastuste katmine veekindlate plaastritega, · teravate töövahendite kohene ja ohutu paigutamine spetsiaalsetesse torkekindlatesse mahutitesse, · tagamine, et teravate töövahendite mahuteid täidetakse lubatud piirini, · süstlanõelte peale kaitsekorgi tagasipanemise vältimine. Nakkusohtliku terava töövahendi tekitatud vigastuse korral tuleb teha järgmist: · lasta verel haavast voolata, · pesta haav seebi ja sooja jooksva veega (mitte hõõruda), · katta nahahaav plaastriga (silmad ja suu tuleb pesta rohke veega), · tagada terava töövahendi ohutu kõrvaldamine see tuleb asetada spetsiaalsesse mahutisse töövahendit ennast puudutamata, · teatada juhtumist vahetule ülemusele ja pöörduda kellegi abiga arsti poole.
Otsene kontakt elekrivooluga võib olla surmav. Vool võib tekitada erinevaid muutusi keha süsteemides ja nendeks on: krambid, ventrikulaarne fibrillatsioon ning südameseiskus, hingamisseiskus, põletused nahal, vere hüübimishäired, luumurrud jms. Elektritrauma tekib tavaliselt kas juhuslikul kokkupuutel juhtmete või masinatega, välgutabamusest, metallesemete asetamisel elekrtipistikusse või töötraumana. (8) Esmaabi: · Katkesta vool lüliti või kaitsekorgi väljalülitamise abil. · Väldi enda sattumist vooluahelasse. Vabasta puust kepiga, oksaga, teibaga, endale jalga kummikud, kätte kummikindad. · Pea meeles, et niisked riided, niiske maapind ja niiske keskkond juhivad hästi elektrit. · Eemaldada kannatanu ohuallikast ja pane lamama. · Kontrolli kannatanu hingamist ja pulssi. Kui need puuduvad või on väga harvad, siis peab alustama elustamisega.
verejooks NB! Eriti lastel kõrvetab ära veresoonte seinad · sügavamal kudede hüübimine, veetustumine, kärbumine, · lihase- ja kõõluserebendid ning luumurrud · lisaks võib põhjustada ka silmade kahjustuse, siseorganite ja kudede tugevaid kahjustusi · lihaste kramplikud kokkutõmbed tekivad kesknärvisüsteemi ärrituse tagajärjel · peavalu, kuulmislangus Esmaabi · Katkesta vool lüliti või kaitsekorgi väljalülitamise abil · Väldi enda sattumist vooluahelasse (vabasta puust kepiga, oksaga, teibaga, endale jalga kummikud, kätte kummikindad jne) · Pea meeles, et niisked riided, niiske maapind ja niiske keskkond juhivad hästi elektrit · Eemaldada kannatanu ohuallikast ja pane lamama · Kontrolli kannatanu hingamist ja pulssi. Kui need puuduvad või on väga harvad, siis peab alustama elustamisega (südamemassaazi ning kunstliku hingamisega)
Tunnused • Kliiniline surm, • šoki tunnused: • nahk on kahvatu, kaetud külma higiga, • pulss on kiire ja nõrk, • hingamine on sage, • kannatanu on rahutu, võivad tekkida teadvusehäired, • teadvusekadu, • hingamistakistus, • ebaregulaarne pulss, • III ja IV astme põletus, • lihaste kramplik kokkutõmme 42. Kuidas tegutseda elektriõnnetuse korral? Tegutsemisjuhised • Lülita vool välja kas lüliti või kaitsekorgi abil. • Vabasta kannatanu vooluringist puust esemega (kepp, oks, teivas). • Isoleeri ennast elektrit juhtivast aluspinnast (kummtallaga jalanõud, kuiv laud, raamatud jms). • Pärast kannatanu seisundi hindamist ja elupäästva esmaabi andmist helista kohe numbril 112 kust vajadusel saad kiirabi saabumiseni ka näpunäiteid kannatanu abistamiseks. • Kui kannatanu on teadvuseta ja ei hinga, siis aseta kannatanu selili maha ja alusta elustamist.
annaabi.ee 
