Lehed 1-3 cmon jäigad, kõrgune. vahel isegi torujalt kokku rullunud Kergesti murduvate lehetippudega. Elupaik Roheline kaksikhammas asustab enamasti niiskeid sega- või lehtmetsi, kasvades tüvede põhja-, kirde- või idaküljel. Eestis kasvab enamasti tammedel. Liigile on oluline suhteliselt valgusküllane, kuid kõrge õhuniiskusega metsakooslus. Levik Eestis Ohustatus Eestis on ta alates 1994. a. II kaitsekategoorias. Alates 2008. aastast kuulub ta Eesti ohustatud liikide punase nimestiku ohulähedaste liikide kategooriasse. Liiki ohustavad tegurid Suurte vanade puude väljasaagimine Lageraie Metsade kuivendustööd Õhusaaste Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Atlandi_tuur http://www.delfi.ee/teemalehed/atlandi-tuur http:// maaleht.delfi.ee/news/uudised/eestiuudise d/eesti-meres-ujuvad-taas-tuurad.d?id=669 19990 http://et.wikipedia
Toimingute reguleerimine (metsaraie, küttimine, liikumispiirangud) Loodusharidus ja teadustöö Eestis 922 kaitseala, 22% Eesti territooriumist on kaitse all EESTI KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID: Kaitsealad rahvuspark (Lahemaa , Karula , Soomaa, Vilsandi, Matsalu); looduskaitseala (otepää); maastikukaitseala (looduspark- otepää, haanja). Hoiualad elupaikade ja kasvukohtadeks määratud ala. Kaitsealused liigid ja kivistised liigid kolmes kaitsekategoorias, I kat rangeim. Püsielupaigad väljaspool kaitseala asuv (pruunkaru talvituspaik). Looduse üksikobjekt nt koobas. Kohaliku omavalitsuse loodustasandi objekt nt Tsooru park RAHVUSVAHELISE LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE VALDKONNAD Konventsioonid Rahvusvahelised organisatsioonid Euroopa Liit KOHUSTUSLIKUD ÕIGUSAKTID: määrused (nt ohtlike kemikaalide määrus) direktiivid (eeskirjad)
muid nimesid. Kaitse: Rukkirääk on väheneva arvukusega liik.Teda ohustavad põllumajandus- ja maaparandus-tööd, samuti põllumajanduses kasutatavad taimekaitsevahendid. Kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse. 3. http://www.ut.ee/biodida/KOOLID/Jarvekylg/rukki-raak.html rukkirääk (Crex crex), väga peiduline kureline (ruiklane). Elab niitudel ja madalsoodes. Pikkus 27–30 cm. Öölind. Rääksuv häälitsus kostub kaugele. Looduskaitse II kaitsekategoorias. 5 4. Eesti Entsüklopeedia Kokkuvõte: Rukkirääk (crex crex) on väike lind rukilaste sugukonnast. Ta sarnaneb välimuselt Nurmkanaga, lühike nokk, tema pikkus on umbes 16-18cm, tiibade siruulatus umbes 32-25cm. Ta on väga kangekaelne; ei soovi lendu tõusta, isegi oma vaenlase eest jooksem minema ja samal ajal teeb om aprääksuvat häält, nagu mõnitades oma vaenlast. Kuigi ta on
Suurimaks ohuks on mitmele kakuliigile häirimine, mis põhjustab pesahülgamist (Kontkanen jt, 2004:68-81). Looduskaitse I kaitsekategooria liik on habekakk, kes on ühtlasi Eesti punase raamatu (2008) Eesti loodusest hävinute kategooria liik. Looduskaitse II kaitsekategooria liigid on karvasjalg- kakk, sooräts ja kassikakk, neist karvasjalg-kakk ja kassikakk kuuluvad Eesti punase raamatu ohualdiste ja sooräts ohustatute kategooriasse. Looduskaitse III kaitsekategoorias on värbkakk, kodukakk, händkakk, vöötkakk ja lumekakk. (Eesti... 2011) Metsakakulised (v.a. kodukakk) on kantud Euroopa Liidu ,,Linnudirektiivi" I lisasse. Ainsana ei ole kaitse all kõrvukräts (Kontkanen jt, 2004:68). KOKKUVÕTE Kakulised on varjatud eluviisiga peamiselt öösel tegutsevad röövlinnud. Nende iseloomuliku välimuse juurde käivad suur pea, suured silmad, sulgedes jalad, püstine kehahoiak ja kohev sulestik
liigina punasesse raamatusse. (Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid, 2004) Joonis 2. Lendorava levik Eestis enne 1980. aastat (sinine) ja aastatel 1980 2003 (roheline). (Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid, 2004) Üldiselt on kaitsealused liigid jaotatud looduskaitseseaduse järgi kolme kategooriasse (joonis 3). Kõige ohustatumad liigid kuuluvad I kaitsekategooriasse ja kõige vähem ohustatud III kaitsekategooriasse. I kaitsekategoorias on liigid, mis on Eestis haruldased, esinevad väga piiratud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või väga hajusate asurkondadena ning ka need liigid, mis on hävimisohus, mille arvukus on inimtegevuse mõjul vähenenud või elupaigad ja kasvukohad rikutud kriitilise piirini ja mille väljasuremine Eesti looduses on ohutegurite toime jätkumisel väga tõenäoline. II kaitsekategooriasse arvatakse liigid, mis on ohustatud,
ohustatud on 19 (7 selgrootut ja 12 selgroogset), ohustatud 13 (2 selgrootut ja 11 selgroogset), ohualtid 38 (10 selgrootut ja 28 selgroogset) ning ohulähedased 56 liiki (17 selgrootut ja 39 selgroogset). Eesti loomad on kaitse alla võetud Looduskaitseseaduse (2004) järgi. Selle alusel jagunevad kaitsealused liigid kolme kategooriasse, kõige enam on ohustatud I kaitsekategooria liigid. 1. I 2011 seisuga olid selgrootutest l kaitsekategoorias 1 liik (ebapärlikarp), II kaitsekategoorias 6 ja III kaitsekategoorias 45 liiki, selgroogsetest I kaitsekategoorias 18 (kõre, rohe-kärnkonn, must-toonekurg, väike-laukhani, merikotkas, madukotkas, väike- konnakotkas, suur-konnakotkas, kaljukotkas, kalakotkas, väikepistrik, rabapistrik, rabapüü, t utkas,habekakk, siniraag, lendorav, euroopa naarits), II kaitsekategoorias 53 ja III kaitsekategoorias 89 liiki. Selgrootud: Selgrootud: Maismaaselgrootud: Ainuraksed (in
annaabi.ee 
