jõukamad peremehed.Suuline pärimus, mis rõhutab Peko kultuse tõsiseltvõetavust.Väljaspoolsete kirjeldajate järgi oli tegemist paganliku viljakultusega;Pekot on peetud viljakusjumaluseks, kes on seotud rahe ja põuaga, vilja- ja karjaõnnega.Kultuses osalejate kirjeldustes tuleb esile sünkretistlikkus, seostamine kristliku traditsiooniga. Paralleelid:Kogukonna küünal vene talupoegadel,mordvalastel ning bessermanidel.Pühaku või kaitsehaldja auks süüdatav küünal,pühaku ja küünla kujutluse sulandumine üheks materiaalseks tervikuks.Õlekujud Lääne-Eestis kui Skandinaavia mõju. 56. Kuidas on omavahel seotud fiktiivsed hirmutusolendid ja lastemütoloogia? Laste hirmutamine kasvatuslikel eesmärkidel.Reaaleluliste,mütoloogiliste ja fiktsionaalsete olenditega.Pärismütoloogia teisenemine lastemütoloogiaks.On fragmendid päris mütoloogiast.
Nad võitlesid niikaua kuni esimene veri oli kellelgi väljas, see kellel veri lahti, oli järgmise aasta pidustuste võõrustaja. Teine pidustus Peko auks oli pärast viljalõikust. Peko kujusid hoiti aastaläbi viljaaitades peidus mähitud valgetesse linadesse, kuju peas olid tüüpiliselt augud küünalde jaoks. Viimane teadaaolev palve Pekole on aastast 1930. Õlekujud Lääne-Eestis kui Skandinaavia mõju. Tõnni kultus Vändras. Pühaku või kaitsehaldja auks süüdatud küünal. - mille kohta see käib? (Missuguseid paralleele leidub Peko kultusele sugulasrahvastelt?) Näiteks Karjalas lapsed mängivad setode vereliisule sarnast üle aia hüppamise mängu ja laulavad sealjuures paar rida, kus kõlab pellon pekko. Tegelikult neid paralleele on palju rohkem, Hagu artiklis on ju kirjas. Moksalastel ja mordvalastel on ka ühiste panustega joogi valmistamise traditsioon, kuju olemasolu. 40
Peko kultuses osalejad moodustasid suletud vennaskonna – riitustel osalesid ainult jõukamad (st mitte kõik) peremehed. Lisandus suuline pärimus mis rõhus Peko tähtsusele. Väljaspoolt vaadates oli tegemist paganliku viljakuskultusega, osalejate kirjeldustes tuleb aga seile seos kristliku traditsiooniga. Harva 1924: kogukonna küünal Mogiljovi ja Kaluga kubermangu vene talupoegadel, mordvalastel ning bessermanidel Ränk 1934: pühaku või kaitsehaldja auks süüdatav küünal > küünla ja pühaku kujutluse sulandumine üheks materiaalseks tervikuks > küünla irdumine sellest tervikust (inimese ja looma kujud) Lisaks: kristlikud pühased ja nende austamine(vt lood Peko leidmisest hüljatud kabelist, sellega seotud uskumuste paralleelsus) Harva 1924 / Ränk 1934: rituaalid, mis on seotud kogukonna küünlaga vene talupoegadel Mogiljovi ja Kaluuga kubermangudes, mordvalastel (soltan kerämät) ja bessermanidel
mehed maha rituaalse võitluse. Nad võitlesid niikaua kuni esimene veri oli kellelgi väljas, see kellel veri lahti, oli järgmise aasta pidustuste võõrustaja. Teine pidustus Peko auks oli pärast viljalõikust. Peko kujusid hoiti aastaläbi viljaaitades peidus mähitud valgetesse linadesse, kuju peas olid tüüpiliselt augud küünalde jaoks. Viimane teadaaolev palve Pekole on aastast 1930. Õlekujud Lääne-Eestis kui Skandinaavia mõju. Tõnni kultus Vändras. Pühaku või kaitsehaldja auks süüdatud küünal. - mille kohta see käib? (Missuguseid paralleele leidub Peko kultusele sugulasrahvastelt?) Näiteks Karjalas lapsed mängivad setode vereliisule sarnast üle aia hüppamise mängu ja laulavad sealjuures paar rida, kus kõlab pellon pekko. Tegelikult neid paralleele on palju rohkem, Hagu artiklis on ju kirjas. Mokšalastel ja mordvalastel on ka ühiste panustega joogi valmistamise traditsioon, kuju olemasolu. 40
Peko kultuses osalejad moodustasid suletud vennaskonna, riitustel osalesid ainult jõu kamad (st mitte kõik) peremehed. Lisandus suuline pärimus mis rõhus Peko tähtsusele. Väljaspoolt vaadates oli tegemist paganliku viljakuskultusega, osalejate kirjeldustes tuleb aga seile seos kristliku traditsiooniga. Kogukonnaküünal Mogiljovi ja Kaluga kubermangu vene talupoegadel, mord valastel ning bessermanidel Pühakuvõi kaitsehaldja auks süüdatav küünal > küünla ja pühaku kujutluse sul andumine üheks materiaalseks tervikuks > küünla irdumine sellest tervikust (inimese ja looma kujud) kristlikud pühased ja nende austamine(vt lood Peko leidmisest hüljatud kabeli st, sellega seotuduskumuste paralleelsus) vadja‐isuri vakkove ja bratšinad, soome‐karjala Ukon vakat, eesti vakusepeod