ja Lõuna-Hiinas. Enese kontrolli all olevatel aladel teostasid kommunistid maareformi, millega võõrandati suurmaaomanike valdused ning moodustati Punaarmee. 1930- 1934 tegi Hiinas ainuvõimu kehtestanud Guomindangi armee viis ebaõnnestunud katset kommuniste purustada. Ebakindlaks jäänud positsioonide tõttu olid kommunistid sunnitud siiski evakueeruma. 1934-1935 toimunud nn Suure retke (käigus liikusid kommunistid pidevalt Chiang Kaisheki vägedega lahinguid lüües läbi Hiina. Mao Zedong. HIINA Jaapan alustas 1931 septembris Mandžuuria okupeerimist. Okupeeritud aladele moodustasid jaapanlased 1932 enesele alluva Mandžukuo nukuriigi, mis eksisteeris kuni Teise maailmasõja (1939-1945) lõpuni. Jaapanlased panid riigi etteotsa 1912 Hiina troonilt tõugatud mandžu päritolu viimase keiseri Pu Yi. 1932-1934 presidendina ja pärast seda
Korraldas puhastuse ja oma ühisliidu ridades hakkas kõrvaldama neid inimesi kes kuulusid komparteisse, kompartei taustaga inimesi, kuigi oli ühisrinne loodud. Sellega oligi sõprus läbi. 13. Hiina KOmpartei tõus võimule. Analüüsida kogu protsessi. Kuidas kasvatas endale jõudu, 49 aastal sai riigi juhivaks parteiks. MIlissed suhted olid Guomindangiga, kuidas said oma suuremat toetust, pikk looderetk. Pikk looderetk – kuna Shang kaisheki põhiline prioriteed kommunistid purustada, siis ta sellel ajal kui oli Nanjingi aastakümme( - 37), tegeleti siis põhiliselt kommunistide tagakiusamisega, otsiti üles, kes komparteiga seotud, suured reperssioonid. Selle tulemusel kommunistid tõmbusid linnadest tagasi maapiirkondadesse, nende peale oli suuratu Rahvuspartei armee, selle asemel et võidelda jaapanlastega või teha midagi muud, rakendasid seda kommunistide tagaajamiseks. Sellepärast alustasid need Komparteiga seotud jõud nn
1950. aastate lõpul suhted halvenesid Hrustsov kritiseeris Stalini isikukultust ja hoiatas teisigi kommunistlike parteisid selle eest ärritas Maod. Mao ise arvas, et kommunismileeris peaks nüüd juhtpositsioon minema Hiina kätte. 1960. aasta juunis Nõukogude Hiina piiril esimene vahejuhtum. 1969. a märtsis tärisesid piiril juba relvad. Hiina ja Ameerika Ühendriigid Kodusõja ajal toetas USA Chang Kaisheki ja tunnustas Taivani iseseisva riigna. President Nixoni ajal hakkasid suhted paranema (1971 jj), diplomaatilised suhted siiski alles 1979. Hiina ja Jaapani suhted reguleerusid samuti 1970il. Anekdoot Kohtuvad venelane ja hiinlane. Võtavad koos klaasikese ja hakkavad siis kodumaadega kelkima... Hiinlane: - Meil Hiinas elab peaaegu kaks miljardit inimest! Venelane:
Suurbritannia iseseisvuse nimel loobus M. Plaani toetustest. 1948-1949 Berliini blokaadis Läänesektorite varustamine õhusilla abil. Sisuliselt algas Saksamaa pärast külm sõda 1949 NATO asutamine,1951 USA algatusel loodi sõjaline blokk ANZUS(Austraalia, Uus-Meremaa ja USA), 1949 a. Peale NSVL aatomipommi valmimist algas võidurelvastumine,1950 vesinikupommi väljatöötamise plaan, Hiina kodusõjas (1946-1949) abistati kommunistidega sõdivat Chiang Kaisheki 2mlrd $, 1950-1953 osavõtt Korea sõjast, 1948 a koheselt(15minuti pärast) tunnustati Iisraeli riigi väljakuulutamist. DWIGHT EISENHOWER(1953- 1961): jõukas ja suhteliselt rahulik ühiskonnaperiood. SISEPOLIITIKA: President püüdis piirata oma rolli nim seda ,,dünaamiliseks konservatiivsuseks" või ,,moodsaks vabariikluseks", mis tähendas konseratiivsust raha asjades ja liberaalsust seoses inimestega, seadusandluse väljatöötamisel polnud suuri edusamme, kuid tehti
Hiina eri osades ja vaenutsesid alaliselt omavahel. Ülesande täitmise võttis enda peale Lõuna- Hiina valitsus Kantonis, mida juhtis Sun-Yatsen. 1. VII 1925. a., mõni kuu peale Sun Yatseni surma, kuulutas Kantoni valitsus enda "rahvuslikuks valitsuseks" ja deklareeris avalikult kavatsusest allutada kogu maa oma võimule. See viis riigi kodusõtta, mis toimus 1926.-1928. aastani ja kandis nimetust Põhjaretk. Kodusõja võitis Guomindang Chang Kaisheki juhtimisel, kes oli lõpuks Hiina ühendamise lõpule viinud. Hiina vabariigi uueks pealinnaks sai Nanking. Nankingi valitsuse vastu astusid välja kommunistide võimu all olevad väeosad. Lõuna-Hiina mägipiirkonnas tekkisid mõned mässulised rajoonid, kus 1931. a. kuulutati välja Hiina Nõukogude Vabariik. 1934. a. õnnestus Chang Kaisheki vägedel need rajoonid hõivata. Säilinud Hiina Punaarmee üksused taandusid Loode-Hiinasse, kus tekkis Nankingi valitsusele
Hukkus palju kommuniste. 130'000 alustajast jäi ellu 20'000. Mao sai Komunistliku Partei kindlaks liidriks. 1931 - Jaapan vallutas Mandzuria. Teravnes olukord kommunistide ja vabariiklaste vahel. 1937 - Jaapan tungis Hiinale kallale. Kaitseks Jaapani invasiooni eest kaevasid Hiinsaled koopad, kuhu ennast peitsid. Komunistid hakkasid Chang Kaishekiga koostööd tegema. Kommunistid pidasid partisseani sõda. Edukalt. Peale II maailmasõda sõlmiti suurriikide survel Chang Kaisheki ja Mao vahel vaherahu. Kuid see lagunes peagi. Kompartei kogus peale II maailmasõda jõudu. USA hakkas Hiinat abistama, kuid mitte kommuniste vaid natsionaliste. 1946-1949 - Hiinas jälle kodusõda. Rahvuslastel oli alguses edu. Suurimas lahingus hukkus ½ miljonit rahvuslast. Lõpuks natsionalistid alistusid, punaarmee ülekaalu tõttu. Hiina muutus kommunistlikuks. Rahvuslaste valitsus põgenes Taivanile (Formosale) ning võtsid kaasa Lõuna- Hiina inimeste kullavarud. 25.05
annaabi.ee 
