• oli õppinud marksistlikku kunstiteooriat ja teadis samuti saksa ekspressioniste • Ta arendas oma stiili kiireks ja täpseks nagu hästitreenitud poksija löögid • “Karmid laulud”, “teravad leegid”, “Kivisüsi”, “Janne Kubik” Modernismi (1900-luvun alkupuoli) Tulekandjad 1920ndad • ”Ikkunat auki Eurooppaan!” • Nimi Nuoren voiman Liiton albumista • Tulenkantajiin tiiviisti kuuluvia kirjoittajia olivat muun muassa Uuno Kailas,Olavi Paavolainen, Elina Vaara, Katri Vala ja Lauri Viljanen. Kirjailijoiden lisäksi ryhmään kuului muun muassamuusikkoja ja kuvataiteilijoita. Ryhmä julkaisi myös omaa lehteä, jonka päätoimittajana toimi Erkki Vala. Olavi Paavolainen (1903-1964) • 16aastasest peale luuletaja, kirjutas suve jooksul 400 luuletust • 1927 käis koos Waltariga Pariisis, 1928 sellest inspireetitud “Nykyaikaa etsimassa” • Helsinki by Night
Jumalate linn Ernst Muldasev korraldas ekspeditsiooni Tiibeti mägedesse, et uurida jumalate linnaga seonduvat. Arvatakse, et jumalate linn on dimensioonidevaheliste maailmade värav, sinna on peidetud kuldplaatidel kõikide tsivilisatsioonide teadmised ning seal paikneb ka inimkonna geenifond. Teadlase tehtud joonistustel näeme me hiiglaslikke püramiidseid ehitisi ja nende liitumisel tekkinud keerulisi ansambleid. Jumalate linna keskuseks on püramiidne mägi Kailas. Arvatakse, et hiigelehitised on loodud psüühilist energiat kasutades nagu Egiptuse püramiidid ja Stonehenge'ki. Nad on ehitatud looduslike mägede lihvimise teel. Kailas on kõige püham monument Ida-Aasias ning selle poole püüdlevad tuhanded palverändurid. Ida-Aasias võib kohata kummalisi ehitisi, mida nimetatakse stuupadeks. Tihti moodustavad nad erinevate tornide ansambleid. Arvatakse, et stuupad jäljendavad jumalate linna pühasid ehitisi
lühirpoosas on natuke ainult. Sageli on keskmes Vahemereamaade kultuur. Väga euroopalik looming. Armastusteema esiplaanil pole. 26. Romaan ,,Hingede öö" kui pöördepunkt sõjajärgses eesti proosas. Paralleele võib tuua Franz Kafka romaaniga "Loss". Taustal on ka H. Hesse ,,Stepihunt" (maagiline teater mängib rolli). Lewis Carolli ,,Alice imedemaal" lood (metamorfooside lõputu maailm, kus üks ruum võib sisaldada teist ja teine kolmandat siis paralleelid tekivad). Taustal ka Uno Kailas luule. Hingede öö Ristikivi tõlgendus: raamat poolitub kaheks, seal on kiri pr Agnesele. Autor hakkaks nagu ise kõnelema (keegi vahendab teda). Arutleb selle üle, mis asi see on, tekib modernistlikuse küsimus. See on jälgede segamise kiri. Kiri on kirjutatud mingis mõttes pagulusretseptsiooni, ennetab seda ja võtab retseptsioonil relvad käest. See on mäng retseptsiooniga. Romaani tegevus toimus surnud mehe majas. Aeg ja ruum saavad kitsates raamides teise tähenduse
Teet Velling Akad.tee 15 Terje Menert Akad.tee 15-260 620 2833 Terje Robal Akad.tee 15-314 620 2806 Tiina Ailt II 257 620 2829 Tiina Drell Akad.tee 15A-406 620 4428 Tiina Kumm Akad.tee 15-230 620 4412 Tiina Randla Akad.tee 15-259 620 2805 Tiina Varatalu Akad.tee 15-117 620 4403 Tiiu Kailas Akad.tee 15 - 331 620 4328 Tiiu-Maie Laht Akad.tee 15 - 261 620 2834 Tõnis Kanger Akad.tee 15-422 620 4371 Tõnis Timmusk Akad.tee 15 - 232 620 4445 Tõnu Kelder II 125 620 3005 Tõnu Reintamm Akad.tee 15-310 620 4436 Tõnu Ruus II 125 620 3005 Toomas Aas II 118 620 3004
Hesse "Stepihunt". Teine asi on veidi keerulisem: nimelt on räägitud väga palju sellest, et kuidagi R "Hingede öö" haakub otseselt Kafka loominguga, mis on produktiivne, aga selle juures tuleb arvestada, et R polnud Kafkat lugenud. "Lossi" ja "Hingede öö" kompositsiooniline sarnasus. Siis kindlasti L. Carrolli Alice'i lood fantaseeriv vabadus andis ka R-le vabadust. Kasutab väga palju luulet, Eur 20. saj keskpaiga mod luule taust on tugev: T. S. Eliot, soome luulest U. Kailas. Ei soovita ka nagu taustadele taandada kogu lugemist, sest kuidagimoodi on tunne, et kui võtta R impersonaalsus, siis selle juures on "Hingede öö" isiklikum kui mõni teine asi. V-o 40-50ndate vahetus on see aeg, kus ta teeb isiklikumaid ja segasemaid asju. Romaani tegevus toimub surnud mehe majas ja see on mudeldatud ruum. Peame maja reeglite järgi toimima. Miks mitte ka teekonnaromaan. Teekond on maja sees, aga see on ikkagi teekond
See on romaan, mis annab põhjuse rääkida Ristikivist kui proosaesteetika peamisest teisendajast. Kas pidada seda esimeseks Eesti modernistlikuks romaaniks või ei pigem võiks. Seal on piisavalt palju märke, mis annavad põhjust seda modernistliku romaanina vaadata. See on väga selgelt teistsugune romaan, mis Eesti kirjanduses on ilmunud. Analoogid tulevad hästi välja Euroopalikust modernistlikust kirjandusest. Taustal on: Eliot, Kailas, Hesse, Carroll. Romaani tegevus toimub surnud mehe majas (mudeldatud ruumis). Sisu antakse edasi peategelase otsingutena. Mingis mõttes teekonnaromaan (liigub kummalise viisil), mingis mõttes mudelromaan. Miks see romaan kaheks poolitub? Nende tüüpiliste tõlgenduste hulgas on kõige levinum käsitlus, mis räägib ,,Hingede ööst" kui pagulasahistusekajastusest. Kui ainult jääda selle pagulase halva olukorra juurde, siis see jääb ikka veidi piiravaks võimaluseks
tee 15 620 4444 Teet Velling Akad.tee 15 Terje Menert Akad.tee 15-260 620 2833 Terje Robal Akad.tee 15-314 620 2806 Tiina Ailt II 257 620 2829 Tiina Drell Akad.tee 15A-406 620 4428 Tiina Kumm Akad.tee 15-230 620 4412 Tiina Randla Akad.tee 15-259 620 2805 Tiina Varatalu Akad.tee 15-117 620 4403 Tiiu Kailas Akad.tee 15 - 331 620 4328 Tiiu-Maie Laht Akad.tee 15 - 261 620 2834 Tõnis Kanger Akad.tee 15-422 620 4371 Tõnis Timmusk Akad.tee 15 - 232 620 4445 Tõnu Kelder II 125 620 3005 Tõnu Reintamm Akad.tee 15-310 620 4436 Tõnu Ruus II 125 620 3005 Toomas Aas II 118 620 3004
annaabi.ee 
