Karneadesega saavutab skeptitsism oma õitsengu. (Tartu Ülikooli Eesti Kirjandusmuuseum, 2013) Noorem skepsis ehk skepsise kolmas õitseng leiab aset Aleksandrias ning seda Ainesidemose õpetuse toel aastatuhande vahetuse paiku. Ainesidemos pakub välja 10 punkti, nn troopi veenmaks meid lõplikult meie taju ja tunnetuse relatiivsuses. Skeptitsism polnud antiikajal kuigi populaarne kuid ajalooline tähtsus asetub väljapoole kahtlust (ehkki skeptikud selles ise kahtleksid) olles aluseks ajakohasema mõtlemisviisi ja tunnetusmeetodite otsimisel võideldes tardumuse ja dogmatismi vastu. (Tartu Ülikooli Eesti Kirjandusmuuseum, 2013) 5 2. SKEPTITISMI TROOPID Skeptikute troopid on kirja pannud Aenesidemus. Kuid me ei tea, palju on nendes troopides tema seisukohti. Pigem Aenesidemus on kuulus võttes kasutusele kümme teesi ja selle poolest et tutvustab skeptikute mõtteviisi
Demokraatia on küll õitsele puhkenud kõige viimasel ajal, ning eksisteeris lühikese aja vältel ka Antiik-Kreekas, ehkki väga piiratud kujul, kuid vahepealse umbes 2000 aasta vältel esines demokraatlikke riike harva. Kui demokraatia on tõesti nii ligitõmbav, kui ta sageli väidetakse olevat, miks on siis nii paljud mõtlejad ajaloo jooksul selle vastu olnud? Pealegi ei pea mitte kõik kaasaja teoreetikud demokraatiat nii köitvaks. Mitte et nad kahtleksid demokraatia väärtuses: pigem eitavad nad demokraatia idee arusaadavust. "Demokraatia," öeldakse vahel, pole mitte poliitilise süsteemi nimetus, vaid kiidusõna. Selle seisukoha järgi pole olemas ühtki järjekindlat demokraatiateooriat. Pole ühtki niisugust poliitilist süsteemi, mille võiksid heaks kiita kõik need, kes väidavad end olevat demokraatia poolt. Seda laadi kriitika võib küll olla liialdatud, kuid kahtlemata on sel teatud alus. Demokraatlikus teoorias
Uskumuse tase on inimestel väga varieeruv. On inimesi, kes usuvad nende olemaolusse, kuid on neidki, kes ei usu. On inimesi, kes küll ei usu paranähtuste olemaolusse, kuid on avatud nendest asjadest rääkima. Neid on võimalik ka selles osas vahel lihtsasti ümberveenda. On inimesi, kes pi- mesi usuvad või kes kohe üldse ei usu. Need inimesed ei usu isegi siis, kui nad peaksid oma silmaga nägema näiteks UFO-t isegi sellisel juhul kahtleksid nad enda terves mõistuses. On olemas siis pimeusk ja ka ,,pimeskeptism". On olemas inimesi, kes hakkavad üsna kergelt uskuma ja on neid, kes aga palju raskemalt. Nagu näha on uskumise tase on inimestel väga individuaalselt varieeruv. Ilmselt sõltub see inimese haridusetasemest või reaalsusetajust. Kui inimesed teaksid ( mitte ainult usuks ) kui teaduslikku fakti surma järgsesse ellu, siis ilmselt hakkaksid inimesed üle kogu maailma massiliselt suitsiide sooritama
On inimesi, kes usuvad nende olemaolusse, kuid on 44 neidki, kes ei usu. On inimesi, kes küll ei usu paranähtuste olemaolusse, kuid on avatud nendest asjadest rääkima. Neid on võimalik ka selles osas vahel lihtsasti ümberveenda. On inimesi, kes pi- mesi usuvad või kes kohe üldse ei usu. Need inimesed ei usu isegi siis, kui nad peaksid oma silmaga nägema näiteks UFO-t isegi sellisel juhul kahtleksid nad enda terves mõistuses. On olemas siis pimeusk ja ka ,,pimeskeptism". On olemas inimesi, kes hakkavad üsna kergelt uskuma ja on neid, kes aga palju raskemalt. Nagu näha on uskumise tase on inimestel väga individuaalselt varieeruv. Ilmselt sõltub see inimese haridusetasemest või reaalsusetajust. Kui inimesed teaksid ( mitte ainult usuks ) kui teaduslikku fakti surma järgsesse ellu, siis ilmselt hakkaksid inimesed üle kogu maailma massiliselt suitsiide sooritama
On inimesi, kes usuvad paranormaalsete nähtuste olemaolusse, kuid on palju neidki, kes ei usu. On inimesi, kes küll ei usu paranähtuste olemaolusse, kuid on avatud sellistest teemadest rääkima ja analüüsima. Neid on vahel võimalik ka selles osas lihtsasti ümber veenda. On ka selliseid inimesi, kes pimesi usuvad või kes kohe üldse ei usu. Need inimesed ei usu tavaliselt isegi siis, kui nad peaksid oma silmaga nägema näiteks lendavat UFO-t – isegi sellisel juhul kahtleksid nad enda „terves mõistuses“. Seega on olemas sellised äärmuslikud vormid nagu „pimeusk“ ja „pimeskeptism“. On olemas inimesi, kes hakkavad üsna kergelt uskuma igasuguseid asju ja on neid, kes aga palju raskemalt. Kõik see tähendab seda, et uskumise tase on inimestel väga individuaalselt varieeruv. Ilmselt sõltub see kõik inimeste haridusetasemest, reaalsusetajust ja kultuuri-ruumist, kus inimene parajasti eksisteerib.
annaabi.ee 
