Lk 191 · Kuid mis see elu muud ongi, kui pidev vastuolu, mis meile eales puhkust ei anna. Lk 210 · Ma ei usu, et sugutund oleks inimese käitumises määrav tegur. Külm, nälg ja vaesuse häbi mõjutavad psüühikat palju tugevamini. Lk 212 · Ideed tulevad siis, kui sa neid pingsalt otsid. Lk 215 · Luule on armastuskiri maailmale. Lk 257 · Intellekt ilma tunneteta on iseloomulik paadnud kurjategijatele, tunded ilma mõistuseta iseloomustavad kahjutut lollikest. Lk 268 · Ainult töö annab elule mõtte, kõik muu on vaid petlik vervendus. Lk 295 · Geeniusel ja kurjategijal peabki palju ühist olema, sest mõlemad on äärmiselt suured individualistid. Lk 301 · Kujutlus on samasugune tõe lähendus kui matemaatline tõestus. Tõde saavutada ei ole alati võimalik ratsionaalselt. Lk 302 · Sõda on kui Minotaurus, kes õgib ära noored ja jätab ellu vaid küünilised raugad. Lk 399
toodetakse tüümuses ning need jaotatakse abistaja, tsütotoksilisteks ja regulatoorseteks T-rakkudeks. Üks tuntumain immuunsüsteemi kahjustavaid haigusi on AIDS, mis hävitab T-rakke. Lümfotsüüdid tunnevad haigustekitaja mõne üksiku pinnamolekuli järgi, mida kehas endas loomulikult ei esine. Neid molekule kutsutakse antigeenideks. Antigeenide äratundmiseks toodetakse spetsiaalseid valke (antikehasid). Tänu immuunmälule toimib ka vaktsineerimine. Organismi viiakse väiksel kogusel kahjutut haigustekitajaid ning käivitub antikehade tootlus ja tekivad mälurakud. Nt rasedustestil kasutatakse samuti antikehade süsteemi. Rasedustest on põhimõtteliselt filtripaber, millele on lisatud antikehad, mis reageerivad raseda inimese kehas esinevate hormoonidega. Rasedustestil on kaks triipu, millest ühele pole neid antikehasi lisatud, kuid mõlemale on lisatud värvi. Seega kui naine on rase, lähevad mõlemad triibud punaseks, kuna raseda naise uriinis
Edasikandumine vastsündinule on harva esinev juhus, kuid kui see juhtub, on tulemuseks silma sidekesta pletik ning kopsupletik. Trihhomonoos Trihhomonoos on küllalt sagedane kuse-suguteede haigus, mis esineb nii naistel kui meestel. Tekitaja on algloom, mis toodab toksiini ehk mürki. Nakatumine toimub peamiselt sugukontakti ajal. On võimalik ka mittesuguline haigustekitajate ülekandumine tualettesemetega ja hügieenitarvetega. Seda maailmas kige sagedasemalt esinevat suhteliselt kahjutut suguhaigust ravitakse kindlate ravimitega. Naistel esineb eelkõige ägeda põletikuna, meestel kulgeb sageli haigusnähtudeta. Nakatav Mollusk See on naha pinnanakkus, mille põhjustaja on viirus. Haigus tabab enamasti aktiivset suguelu elavaid täiskasvanuid ja noorukieas poisse ja tüdrukuid. Võimalik on ka enesenakatamine. Lõimetsusaeg kestab mõnest päevast kuni kahe kuuni. Nakatav mollusk paikneb kerel, jäsemetel, näol, silmalaugudel ja suguelunditel.
skalpelliga). Papilloomiviirusnakkus vib sünnitmisel edasi kanduda vastsündinule. Mnda selle viiruse vormi arvatakse phjustavat emakakaela vähki. Trihhomonoos Trihhomonoos on laialt levinud üherakuline parasiit, mis nakatab kusitit ning vagiinat. Viiruse ilminguteks on vesine mädaeritus ja sügelus. Diagnoos antakse haigust phjustavate parasiitide kindlaks määramisel mikroskoobiga. Seda maailmas kige sagedasemalt esinevat suhteliselt kahjutut suguhaigust ravitakse kindlate ravimitega (näiteks metronidazolega). Seennakkused Pärmseen (Candida albicans) on laialt levinud ning kige sagedasem seennakkuste kandja. See iseenesest kahjutu nakkus (vagiina vi sugutipea pletik) osutub aga üsna ebameeldivaks, sest kaasneb rohke sügelus ning pletav tunne. Naistel eritub lisaks veel mäda. Seenhaigused on ravimitega täiesti ravitavad, kaasata tuleb ka vajalikud hügieeninõuded. Kubemetäid
krvetades vi skalpelliga). Papilloomiviirusnakkus vib sünnitmisel edasi kanduda vastsündinule. Mnda selle viiruse vormi arvatakse phjustavat emakakaela vähki. Trihhomonoos Trihhomonoos on laialt levinud üherakuline parasiit, mis nakatab kusitit ning vagiinat. Viiruse ilminguteks on vesine mädaeritus ja sügelus. Diagnoos antakse haigust phjustavate parasiitide kindlaks määramisel mikroskoobiga. Seda maailmas kige sagedasemalt esinevat suhteliselt kahjutut suguhaigust ravitakse kindlate ravimitega (näiteks metronidazolega). Seennakkused Pärmseen (Candida albicans) on laialt levinud ning kige sagedasem seennakkuste kandja. See iseenesest kahjutu nakkus (vagiina vi sugutipea pletik) osutub aga üsna ebameeldivaks, sest kaasneb rohke sügelus ning pletav tunne. Naistel eritub lisaks veel mäda. Seenhaigused on ravimitega täiesti ravitavad, kaasata tuleb ka vajalikud hügieeninõuded. Kubemetäid
Aspiriini üledoseerimisel sureb ohver seetõttu, et tema maks ja neerud pole võimelised piisavalt kiiresti organismi kemikaalist puhastama. Kuid kehas pole ühtagi spetsiifilist organit, mille ülesandeks oleks kõrvaldada kiirguse poolt tekitatud kahjustusi, kuigi on teada, et rakutasemel on võimalik teatud liiki kahjustusi parandada. Küsimus, kas vähi tekke lävidoos on olemas või ei, on senini teadlaste vaidlusobjektiks. Lõplike andmete puudumise tõttu eeldatakse, et täiesti kahjutut kiirgusdoosi pole olemas. Võimalik, et vähitekke lävidoos on olemas, kuid senini pole tema olemasolu kindlalt tõestatud, seega on kindlam eeldada, et ka kõige väiksem doos võib kahjustada (kuigi väga väikese tõenäosusega). Seetõttu tuleks ka kõige väiksemast mittevajalikust kiirgusdoosist hoiduda. Sellist toimet nagu vähi tekkimine ja geneetiline kahjustus peetakse stohhastilisteks, e juhuslikeks, sest neid vallandav muutus tekib juhuslikult ja muutuse tekkimiseks pole
hemototsüütidest. Hematokrit- arv, mis näitab kui suure osa moodustavad vererakud vere kogumahust. Vereplasmas on 90-91% vett, 6,5-8% valku ja ca 2% madalmolekulaarseid aineid. On selge kollaka värvusega vedelik. Suhteline tihedus vrld veega 1.025-1,029 ja viskoossus 1,9-2,6. osmootne rõhk 768-819 kPa. On leeliseline, pH 7,35-7,4. Osmolaarsus ca 300 mosm/l. Kogu vere viskoossus ca 5x suurem kui veel. Vereplasma mahu mõõtmiseks tuleb verre lahusena viia kindel kogus organismile kahjutut ainet, lasta sel vereplasmas seguneda nin määrata siis konts vereplasmas. Vereplasma valkusid on 65-80g/l, jagunevad: albumiinid- 35-45 g/l ja globuliinid 24-37 g/l, globuliinidel hulgas on ka fibrinogeene 1,5-4,5 g/l. Globuliinid jagunevad: alfa1 ja 2, beeta ja gamma globuliinideks ning fibrinogeeniks. Vereplasma valgd on olulised vere ja kudede vahelises ainete vahetuses. Vereplasma valkude osmootne rõhk ehk kolloidosmootne ehk onkootne rõhk on keskmiselt 3,3 kPa. Vereplasma valgud:
annaabi.ee 
