peapööritus, sage ja nõrk pulss, võib esineda oksendamist, arteriaalse vererõhu langus, teadvusekaotus. Esmaabi: 1. Asetage kannatanu pikali ja kindlustage talle rahu, sest iga liigutus kiirendab vereringet ning seega ka mürgi tungimist organismi; 2. Kutsuda kiirabi. (´´Kuidas toimida ekstreemses olukorras´´ Gerda Kroom, lk 52) TOIDUMÜRGITUS Tekib ebakvaliteetsete toiduainete tarvitamise tagajärjel. Kahjutab kesknärvisüsteemi. Tunnused: Kõhuvalu, iiveldus, oksendamine, nõrkus, peavalu; Mõne aja pärast ka nägemishäired, topeltkujutised, pupillide laienemine; Hiljem on raskused neelamisel, hääl muutub kähevaks, tekib lämbumistunne, kõhulahtisus. Kutsuda kiiresti arst ja manustada toidumürgituse vastast seerumit. (!) PUUGIHAMMUSTUS Puugid on ohtlikud selle poolest, et nad võivad kanda edasi mitmesuguseid haigusi, eriti
ei jõua tekkida. Tsonaalsed mullatekke iseärasused: mullad levivad vööndiliselt. Erivööndites valitsevad erinevad kliimaolud, temp, sademete ja aurustumisvahekord, mis mõjutavad oluliselt murenemisprots. *Sademete ja aurustumis vahekor. sõltub kas murendmatrj. jääb mpinnale lähedale, oma tekkekohale, või liigub, laskuva vee mõjul, mullas sügavamale. Muldade degeneratsioon, hävinemine- ohtlike jäätmete matmine mulda, vihmametsade lageraie. *Erosioon- kahjutab muldi enim.Selle toimel paigutuvad mullaosakesed mpinna kõrgematele osadelt madalamatele, mille tulem. kantakse mulla pindmisele, viljakad kihid, veekogudesse või maetakse uute erosioonisetete alla. *Tuuleerosioon e deflatsioon- toim kõrbe aladel.(s.a 250mm) Nendel aladel on taimkate hõre ja muld kuivuse tõttu vähese sidususega ja huumusvaene ning mpind tuultele avatud. Sellistes ting. hakkab tuul ära kandma peeneid mullaosakesi.
Tähtaja möödumisel vaadatakse tööd uuesti üle. 8. Putukkahjurite vastu pritsimist sügisel.Püüniskraavide kaevamist tehakse kevadel. Multsimist tehakse suvel, et hoida niiskust.Mulla kobestamist tehakse selleks, et õhustada mulda, tehakse kevadel.Põõsaste ja ebasobivate puude kõrvaldamine, tehakse kevadel.Kulu kõrvaldamine vähendab näriliste hulka, tehakse sügisel.Rohuniitmist tehakse valgustamise eesmärgil, tavaliselt mai lõpp juuli algus. 9. Noori männi taimi kahjutab väga palju põder. Põder toitub kuni keskealiste mändide koorest ja noorte mändide võrsetest, mille käigus ta murrab tihti puu ladva. Suuri kahjustusi esineb soode lähedal kasvavates noorendikes. Noori puid kahjustavad samuti metskitsed. Hiired närivad väikeste mändide tüve alaosa koort lume all või tihedas rohus. Lumerohkel talvel murduvad lume raskuse all sageli suurte puude oksad ja väikeste puude ladvad. Kaitseks põdra ja metskitse
Tegutsemisjuhis: · Peata suur väline verejooks (Kaitse end) · Pane kannatanu lamama · Tee haavale rõhtside · Äärmisel juhul kasuta zgutti · Anna kannatanule asend, kus valu on kõige väiksem · Kata kannatanu soojalt · Rahusta kannatanut · Transpordi kannatanult ise ainult äärmisel vajadusel · Ära anna kannatanule juua · NIHKUNUID LUID ISE PAIGALDADA EI TOHI. KODUSTES TINGIMUSTES LAHASTADA EI TOHI! Elektsisokk · Elektrivool kahjutab otseslt kudesid, tekitab nahapõletuse, võib põhjustada südame rütmihäireid või koguni südame seiskumist. Põhjused: Katkised majapidamismasinad, kontaktid, voolu all olevad juhtmed Kõrgepingeliinid ja alajaamad Ohutustehnika eiramine Tunnused: · Kliiniline surm · Sokk · Teadvusekadu · Hingamistakistus · Ebaregulaarne pulss · 3nda astme põletus · Lihaste krampliin kokkutõmme Tegutsemisjuhend: · Katkesta vooluring
· mulla kobestamist tehakse selleks, et õhustada mulda, tehakse kevadel; · multsimist tehakse suvel, et hoida niiskust; · püüniskraavide kaevamist tehakse kevadel; · putukkahjurite vastu pritsimist sügisel. 9) Haigused ja kahjurid metsakultuuris ja noorendikus ning nende vältimine ja tõrje Noori männi taimi kahjutab väga palju põder. Põder toitub kuni keskealiste mändide koorest ja noorte mändide võrsetest, mille käigus ta murrab tihti puu ladva. Suuri kahjustusi esineb soode lähedal kasvavates noorendikes. Noori puid kahjustavad samuti metskitsed. Hiired närivad väikeste mändide tüve alaosa koort lume all või tihedas rohus. Lumerohkel talvel murduvad lume raskuse all sageli suurte puude oksad ja väikeste puude ladvad. Kaitseks põdra ja metskitse eest tuleks
• Teine loodusega seotud • „Kui küünlapäeval saab härg räästa all juua, siis maarjapäeval ei saa kukkgi“ • Vanasõnad on mitmekülgsed ja vasturääkivad • „ Kes tööd ei tee see süüa ei saa“ • „Töö ei ole hunt, kes metsa jookseb“ • „ Töö on laisa inimese ajaviide“ • Enamus vanasõnasid taunivad inimese omadusi, millega ta ennast kahjutab • „Loll pea on ihu nuhtlus“ • Tõstavad esile neid voorusi, mis on inimestele vajalikud • „Tarkus on enam kui rikkus“ • „ Töö kiidab tegijat“ • Suur osa vanasõnadest on rahvusvahelised Kõnekäänud • Piltlik tähendus mille tähendus ilmneb kontekstis. • Olulised on sõnapaarid, mis moodustavad kontrasti või analoogia. • „ Kõhn nagu luu ja lahk“
annaabi.ee 
