Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kahjuta" - 5 õppematerjali

Limused
9
wps

Limused

Kuid osal liikidel kohtame mitmesugust täpilist mustrit. Soomuslimused on põhja loomad ja nad asustavad kõiki normaalse, ookeanilise soolsusega meresid, elutsedes mitmesugustel sügavustel. Enamik soomuslimuseid on väheliikuvad loomad, kuid nende seas leidub ka suhteliselt kiiresti liikuvaid vorme. Paljud soomuslimused tõusu ja mõõna ehk loodete vööndi ülemise piiri lähedal ja taluvad ilma kahjuta veest väljas olekut. Mõningaid soomuslimuseid kasutab inimene toiduks, nagu näiteks kühmulist mardiklimust, samuti stelleri peitsoomuslast ja perekonna külgogalase liike. Toiduks tarvitatakse soomuslimuste lihakat jalga, kuid vahel ka nende limuste mune. 5 KLASS: TEOD Teod ehk kõhtjalgsed moodustavad limuste kõige liigirikkama klassi. Tigude üheks iseloomulikuks tunnuseks on ühtse koja olemasolu, mis katab looma seljapoolt.

Bioloogia → Bioloogia
43 allalaadimist
EESTI METSAD
44
docx

EESTI METSAD

o Kultuuri rajada soovituslikult 2-3 aastat peale lageraiet o Kuivades kkt-s vältida väheseid suurepinnalisi raiestike o Taimi pritsida enne istutamist herbitsiididega Ulukikahjustused  Liiga kõrge imetajate arvukus võib avaldada metsakultuuridele olulist kahju  Kõige ulatuslikumat kahju võib põhjustada harilik põder  Noortel mändidel söövad või kahjustavad põdrad võrseid, noori kuuski ei kahjuta  Kuuskede osas kahjustused suurimad 20-40 a latiealistes metsades (koorivad neid)  Peamine söök on põtradel siiski lehtpuude võrsed  Väga sageli söövad põdrad ära noored saare, tamme ja haavavõrsed  Kahjustused suurimad kultuurides kuni looduslikes  Metskitse kahjustused ilmnevad peamiselt okaspuu 2-8 a kultuurides (ladvavõrse söömine=  Noored sokud hõõruvad kevadeti oma sarvi vastu puid, kahjustades noorte

Metsandus → Eesti metsad
43 allalaadimist
KESKKONNAPSÜHHOLOOGIA
20
doc

KESKKONNAPSÜHHOLOOGIA

Käitumispaikade klassifikatsioon Väikelinna avalike käitumispaikade uurimisel taandas ta need genotüüpide variantideks - biloogiline terminoloogia. Käitumispaiga genotüüp määratakse mpiiriliselt, lähtudes käitumuslike ja füüsiliste omaduste mõõtmisest ja vastastikkuse seose määramisest. Samasse genotüüpi kuuluvad, kui programmid e reeglid eri positsioonidel olevatele osavõtjatele ja oluliste osavõtjate rollid on vahetatavad ilma suurema kahjuta. Et osavõtjad ei pea ümber õppima v muud sarnast. Erinevad genotüübid on : park, matused, juuksur, hiina restoran. Barkeri analüüsi abil (faktorid, millel on omaväärtus suurem kui 1). Leiti 12 põhilist käitumispaikade genotüüpi Am väikelinnas. Funktsionaalne kalssifikatsioon. Seda on ka kasutanud teised uurijad. Laste käitumispaigad Täiskasvanute Naiste Meeste Religioossed Vabatahtlikud Perekondlikud Administratiivsed Ärilised

Psühholoogia → Keskkonnapsühholoogia
22 allalaadimist
Läbirääkimiste psühholoogia
44
doc

Läbirääkimiste psühholoogia

Mõningad näited keerulisematest manipulatsiooni situatsioonidest. Keegi võttis tuttava käest raha laenuks ning tahab maksimaalselt venitada tagasimaksmisega. Tavaliselt püütakse laenuandjale mitte silma alla sattuda ja palutakse kodustel talle öelda, et võlgnikku pole kodus. Kuid kui laenaja on manipulaator siis käitub ta teisiti. Ta püüab laenuandjale kiiremas korras mõnd teenet osutada; tema teada on too juba ammugi unistanud ühest raamatust. Ilma igasuguse kahjuta enese jaoks (tihti aga kasuga) muretseb ta tuttavale selle raamatu. Ostes raamatu on tuttav manipulaatorile siiralt tänulik ­ sellel foonil tundub võla tagasi maksmise kohta küsida taktitusena. Või siis teine näide: manipulaator palub mingit teenet just laenuandja käest, kusjuures valitakse mingisugune teene, mille osutamine ei valmista eriti suurt raskust nt laenuandjal on hea tuttav arst ja manipulaator palub, et laenu andja korraldaks tema tädile vastuvõtu selle arsti juurde

Psühholoogia → Läbirääkimised
67 allalaadimist
Meresõiduohutus ja laeva juhtimine
103
doc

Meresõiduohutus ja laeva juhtimine

Kuid see kalamahl sisaldab küllalt palju sooli, mille organismist välja toomiseks läheb vaja sama palju vett kui oli kalamahla. Seoses öelduga on välja töötatud soovitused päästevahendis autonoomsetes tingimustes viibijatele. Algusest peale tuleb sisse viia karm kord vee tarbimisel: esimesel ööpäeval peale avariid üldse mitte juua, edaspidi tarvitada 500-600 ml vett päevas. Nii jätkub vett 5-6 päevaks ilma erilise kahjuta organismile. Tuleb meeles pidada, et ühe korraga suurel hulgal joodud vesi kutsub esile higistamise ja neerude aktiivse töö. Selliselt kaotab organism joodud vee kohe. Juua tuleb väikeste portsude kaupa kogu päeva jooksul. Tuleb üles seada varikatus (varipuri, päevapuri) päikesevarjuks ja vihmavee ning kaste kogumiseks. Päeval peaks riideid niisutama mereveega, kuid nii, et nad õhtuks ära kuivaksid. Füüsilise töö tegemist palaval ajal tuleb piirata miinimumini. Mitte

Merendus → Ohutus ja ohuteave
57 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun