tugevuse. Sidekoed jaotatakse kahte suurde rühma: toite-(troofilise) funktsiooniga sidekoed (veri, lümf, retikulaarne sidekude, rasvkude ja kohev sidekude) ja tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude ja luukude). Nende ülesandeks on täita eri elundite vahelisi vahesid (kohev ja elastne sidekude) ja hoida elundeid paigal (fibrillaarne ehk tihke sidekude- kõõlused, sidemed).Uueneb kudedest kõige kiiremini, täites haava paranemisel kahjustuskoha. 1 TOITEFUNKTSIOONIGA SIDEKOED 1.1 Veri Veri koosneb vedelast rakuvaheainest- vereplasmast- ja vormelementidest- erütrotsüüdid (punalibled), leukotsüüdid (valgelibled) ja trombotsüüdid (vereliistrakud). Täiskasvanud inimese verehulk on ligikaudu 7% keha massist, seega varieerub verekogus 4,5-6 liitri piires. Vere peamiseks ülesandeks on transport: viib kudedesse hapnikku ja toitaineid, eemaldab seal jääkaineid, kannab laiali hormoone. Tähtis on ka vere kaitsefunktsioon,
Alamliigid: · sidekude, · luukude, · rasvkude, · kõhrkude. Sidekude: Ülesanne on täita elunditevahelisi vahesid (peamiselt kohev ja elastne sidekude), hoida elundeid paigal (fibrillaarne ehk tihke sidekude: kõõlustel ja lihastel). Lisaks kiududele on rakuvaheaines ka rohkelt vett. Vesi + lahustunud ained = geel, mis ühendab ilusti rakud ja kiud. Uueneb kudedest kõige kiiremini, nt täites haava paranemisel kahjustuskoha. Just kohev sidekude on kõigi meie organite ümber. (Ma tean, et see jutt sai veidi ebaloogiline, aga ma ise pole ka kindel, mida ma oma vihikus mõelnud olen; vast on parem kui mitte midagi.) Luukude: Tekib enamasti kõhrkoe luustumise teel. Vähe rakke (osteotsüüdid) ja rakuvaheaine (plink- ja käsnaine). Umbes 25% on vett. Kuivainest umbes 25% on orgaanika, millest 97% on kollageen, ülejäänu on mineraalained, millest peamine on hüdroksiapatiit. Luu
· Enamiku koest on rakuvaheaine, mis moodustab erilisi kiude (retikulaar-, kollageen- ja elastiinkiud). 3.1 SIDEKUDE · Ülesanne: täita eri elundite vahelisi vahesid 1.(kohev ja elastne sidekude) ja hoida elundeid paigal 2.(fibrillaarne ehk tihke sidekude- kõõlused, sidemed) · Lisaks kiududele sisaldab rakuvaheaine ka vett. Vesi + lahustunud ained = geel, mis ühendab selliselt rakke kiududega. · Uueneb kudedet kõige kiiremini, täites haava paranemisel kahjustuskoha. Rakud kaugel, rakuvaheaine. 3.2 RASVKUDE · Iseloomulik, et palju suuri ümaraid rakke ja vähe rakuvaheainet (erandlik) · Rakusisaldisest ca 80% rasv, veidi veel rakkudes tsütoplasmat koos tuumaga jne. · Ülesanded: kaitse (mehhaaniline ja külm), varu (nii aineline kui energeetiline), eritus (kogunevad kehavõõrad ained ...) 3.3 KÕHRKUDE · Paikneb seal, kus kude peab olema sidekoest jäigem, kuid luukoest elastsem: liigesepinnad, lülivahekettad, trahhea jne.
(erandiks rasvkude rasv akumuleerub rakku) · SIDEKUDE · Ülesanne: täita eri elundite vahelisi vahesid (kohev ja elastne sidekude) ja hoida elundeid paigal (fibrillaarne ehk tihke sidekude kõõlused, sidemed) · Lisaks kiududele sisaldab rakuvaheaine ka vett. (vesi + lahustunud ained = geel, mis ühendab selliselt rakke kiududega) · Uueneb kudedest kõige kiiremini, täites haava paranemisel kahjustuskoha. · RASVKUDE · Palju suuri ümaraid rakke ja vähe rakuvaheainet. · Ülesanded: kaitse (pehmendavad lööke, moodustavad püsisoojastel loomadel kehale soojusisolatsiooni kihi), varu (nii aineline kui ka energeetiline), eritus (kogunevad kehavõõrad ained). · KÕHRKUDE · Paikneb seal, kus kude peab olema sidekoest jäigem, kuid luukoest
rünnata. Põletik on immuunreaktsioonide ahel, mis tekib vastuseks rakkude kahjustamisele. Põletiku üldine skeem: 1. rakud kahjustuvad 2. kahjustatud rakkudest erituvad keemilised ained 3. nende ainete toimel tekib veresoonte laienemine ja nende seinte läbilaiskvuse suurenemine, leukotsüütide massiline ränne kahjustatud kohta ja nende poolt uute ainete eritamine, mis omakorda aktiveerib teisi valgeliblesid, mõnikord fibriini vabanemine kahjustuskoha ümber 4. bakterite, võõrkehade ja purunenud rakkude fagotsütoos 5. paranemine, hävinud rakkude asendamine Põletik võib olla lokaalne (piiratud alal) või süsteemne (paljudes kehapiirkondades korraga). Lokaalse põletiku tunnusteks on: punetus, valu, paistetus, temperatuuri tõus ja funktsiooni langus. Süsteemse põletiku korral lisanduvad vere valgeliblede produktsiooni tõus, palavik ja vere mahu vähenemine.