selline jaotamine võimalik, sest õiekate koosneb ühesugustest lehtedest(st pole eristunud tupeks ja krooniks). Sellist lihtsat õiekatet nimetatakse perigooniks. *Kui leiame õies nii tolmukaid kui emakaid siis on tegu kahesuguliste õiega. Vastandina ühesugulised mille õies on kas ainult emakad või ka tolmukad *Kui isas ja emasõied esinevad ühel ja samal taimel siis on taim ühekojaline. Kui aga isas ja emasõied arenevad sama liigi eri taimedel on tegemist kahekojalise taimega. *Mitmesugustel õie osadel võib leiduda ekskretoorseid näärmeid -- nektaariume, mis eritavad suhkrurikast nektarit. TOLMUKAD *Õies asuvad tolmukad moodustavad tolmukkonna. Tolmukas ehk mikrosporofüll on õie
ravimtoimeliste metsadena jpt. eesmärkidel. Sugukond Pinaceae Männilised Männiliste sugukonda kuulub kokku 10 perekonda ja veidi üle 250 liigi, mis on levinud peamiselt põhjapoolkera parasvöötmes. Sugukonda kuuluvad © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 9 enamasti igihaljad ühekojalised tuultolmlejad puud, mõned liigid on ka põõsad. Ühekojaline - kahesuguliste või ühesuguliste (isas- või emas-) õitega taim, millel erinevasoolised õied kasvavad ühel ja samal isendil. Kahekojaline - taim, mille ühed isendid on ainult emasõitega ja teised isendid ainult isasõitega. Kahesuguline õis - õis, milles on nii tolmukad, kui ka emakas(d). Ühesuguline õis- õis, milles on kas ainult tolmukad, või ainult emakas või emakad. Okkad kinnituvad sugukonna esindajatel pikkvõrsetele üksikult, lühivõrsetele sageli mitmekaupa kimbus.
Kahesuguline e hermafrodiitne õis – õies nii tolmukad kui emakad. Ühesuguline õis – õies ainult tolmukad või emakad; jaotuvad: - ühekojaline e monoöötiline taim – isas- ja emasõied asuvad ühel ja samal isendil (kask, lepp, tamm, sarapuu, kuusk, mänd). - kahekojaline e diöötiline taim – isas- ja emasõied sama liigi eri isentidel (paju, kanep, humal, seljarohi). - kolmekohaline e triöötsiline taim – emas- ja isasõitega isendite kõrval ka kahesuguliste õitega isendid (saar). Õis on muundunud lühivõrse, mis kannab mitut tüüpi muundunud lehti. ÕIE OSAD Muundunud vars, kuhu kinnituvad õit moodustavad lehed (muundunud lehed), on õiepõhi. Õiepõhi kinnitub õierao (=varre) abil tavalisele vegetatiivsele varrele. Õiepõhjale kinnituvad nelja tüüpi muundunud lehed: tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakad. Tupp- ja kroonlehti koos nimetatakse õiekatteks
Perekonda kuuluvad vastakute saagjaservaliste lihtlehtedega, sõrmjate liht- või sõrmjate- kuni 16 sulgjate liitlehtedega suvehaljad (mõned liigid igihaljad) puud ja põõsad. Pungad vastakud, asetsevad ühekaupa, olles veidi võrsele liibuvad. Lehearmid suured, neil selgelt nähtavad kolm juhtkimpude armi, lehearmid puutuvad omavahel servadega peaaegu kokku. Enamasti ühekojalised, kahesuguliste õitega liigid, õied koondunud pöörisjatesse, kännasjatesse või kobarjatesse õisikutesse. Õied rohekad või kollakad, harvem punakad, putuktolmlejad (üksikud liigid ka tuultolmlejad), sisaldavad meenäärmeid. Tupp- ja kroonlehti 5 (4 - 9), tolmukaid tavaliselt 8, sigimik kahepesaline, vili kaksiktiibvili, seeme (pähklike) tavaliselt lapik. Puud on liigiti erineva elueaga, saades kuni 400 aastat vanaks. Vahtrate puit on
Ühesuguline õis õies ainult tolmukad või emakad; jaotuvad: 1) Ühekojaline e. monoöötsiline taim isas- ja emasõed asuvad ühel ja samal isendil (kask, lepp, tamm, sarapuu, kuusk mänd). 2) Kahekojaline e. diöötsiline taim isas- ja emasõied sama liigi eri isenditel (paju, kanep, humal, seljarohi). 3) Kolmekohaline e. triöötsiline taim emas- ja isasõitega isendite kõrval ka kahesuguliste õitega isendid (h. saar). 37 Õis on muundunud lühivõrse, mis kannab mitut tüüpi muundunud lehti. Õie osad Muundunud vars, kuhu kinnituvad õit moodustavad lehed (muundunud lehed), on õiepõhi. Õiepõhi kinnitub õierao (=varre) abil tavalisele vegetatiivsele varrele. Õiepõhjale kinnituvad nelja tüüpi muundunud lehed: tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakad
Kahesuguline e. hermafrodiitne õis õies nii tolmukad kui emakad. Ühesuguline õis õies ainult tolmukad või emakad; jaotuvad: 1) Ühekojaline e. monoöötsiline taim isas- ja emasõed asuvad ühel ja samal isendil (kask, lepp, tamm, sarapuu, kuusk mänd). 2) Kahekojaline e. diöötsiline taim isas- ja emasõied sama liigi eri isenditel (paju, kanep, humal, seljarohi). 3) Kolmekohaline e. triöötsiline taim emas- ja isasõitega isendite kõrval ka kahesuguliste õitega isendid (h. saar). Õis on muundunud lühivõrse, mis kannab mitut tüüpi muundunud lehti. Õie osad Muundunud vars, kuhu kinnituvad õit moodustavad lehed (muundunud lehed), on õiepõhi. Õiepõhi kinnitub õierao (=varre) abil tavalisele vegetatiivsele varrele. Õiepõhjale kinnituvad nelja tüüpi muundunud lehed: tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakad. Tupp- ja kroonlehti koos nimetatakse õiekatteks.
igihaljad) puud ja põõsad. Pungad vastakud, asetsevad ühekaupa, olles veidi võrsele liibuvad. Lehearmid suured, neil selgelt nähtavad kolm juhtkimpude armi, lehearmid puutuvad omavahel servadega peaaegu kokku. Lehtede ja ka viljade sügisvärvus väga pilkupüüdev, värvudes enne lehtede varisemist kollakates, roosades ja punastes toonides, vaid mõnedel liikidel jäävad lehed kuni varisemiseni rohelisteks. Enamasti ühekojalised, kahesuguliste õitega liigid, õied koondunud pöörisjatesse, kännasjatesse või kobarjatesse õisikutesse. Õied rohekad või kollakad, harvem punakad, putuktolmlejad (üksikud liigid ka tuultolmlejad), sisaldavad meenäärmeid. Tupp- ja kroonlehti 5 (4 - 9), tolmukaid tavaliselt 8, sigimik kahepesaline, vili kaksiktiibvili, seeme (pähklike) tavaliselt lapik. Puud on liigiti erineva elueaga, saades kuni 400 aastat vanaks. Vahtrate puit on
(olenevalt arengujärgust) auster, taimed, kalad, linnud vanus erineva vanusega isendirühmade ellujäämust. Ellujäämuse põhjal on võimalik välja joonistada ellujäämuskõverad. Sooline struktuur selle all mõistetakse sugude vahekorda populatsioonis. See mõiste on kasutatav ainult kahesuguliste taimede ja loomade puhul. Tavaliselt on suguküpseid isendeid enam-vähem võrdselt. Kuid emaste-isaste vahekord oleneb populatsioonis ka sellest kummad on populatsiooni seisukohast tähtsamad. Nii on parasiitsetel ussidel ja ühiskondlikel putukatel, kus isa roll on ainult emast viljastada, ülekaalus emasisendid. Sama kehtib ka polügaamsetel liikidel (veised). Monogaamsetel loomadel ja lindudel osalevad isased toidu hankimisel ja järglaste kasvatamisel.
annaabi.ee 
