pahateod avastame hommikul. Nad ise on selleks ajaks taimedelt lahkunud ja peitunud varjepaikadesse. Süüdlase reedavad taimedele jäänud limased jäljed. Pilves ja vihmase ilmaga, aga ei vaevugi ta taimedelt lahkuma ja nii võib kahjutekitajaid üsna lihtsalt märgata. Euroopa kõige suurema kojaga tigu on Viinamäetigu. 4 Sigimine ja Areng Kevadel on pulmade aeg, mil kahesoolised teod pärast pikka armumängu vastastikku spermapakikesi vahetavad, et seejärel emakohustusi täitma asuda. Kevadest sügiseni poetatakse aeg-ajalt mõned munaportsjonid varjulistesse ja niisketesse paikadesse (pinnase uuretesse, maas vedelevate roigaste ja sambla alla), kus neist 36 nädala jooksul koorub noor põlvkond tigusid. Ohtralt võib suvel mune leida, kui kergitada pinnast kividelt. See on küllalt hea peidukoht, sest kivid on niisked ka palavaima päevaga
Oksad Erinevad oksad Kasvu oksad sirged, pikad 1a oksad Viljaoksad lühiealised, 6ipungi ei pea olema, aga enamasti ikka on Neosoksad on lühike oks mis esineb luuviljalistel, neil on v2iksed s6lmevahed ja palju viljapungi Generatiivorganid: Õis, vili ja seeme Õis : · Õiepungadest arenevad katteseemnetaimedel õied ja õisikud. · Õiest areneb vili õisikust viljakobar. Õige liigitus: · Kahesoolised õied-õiel on nii tolmukad kui emakas. sellised on enamik puuviljakultuure. · Ühesoolised õied-õiel on ainult ühed suguelundid (astelpalju, sarapuu) Ühekojalised-emas ja isasõied ühel taimel (sarapuu) Kahekojalised- taimel on kas emas- või isasoksad. Funktsionaalsed emas- ja isasõied- neil on taandarenenud kas ema või isasõied ja nad toimivad ühesoolistena. Viljastumine jaotatakse:
pähklike, mis valmivad 30-45 lained. Tihedus 0,65-0,68 g/cm3. päevaga, varisevad kohe ja kaotavad kiiresti idanevuse. Ühekojalised, kus ühel puul on nii emas-, isas- ja kahesoolised õied. Puit hajulisooneline, värvuselt valkjas Lehed täpselt vastakuti, jagunemata Ida-Aasias ja Põhja- Õied kännasjas, kobarjas või või valkjaspruun, vanemas eas tekib saagjasservased lihtlehed või saagja Ameerikas; ka
Sellest vahekorrast tuleb saakal, natuke halvaloomuline trickster. See, et tuleb saakal, on esimese vea (see et pesa lõhuti), ebapuhtuse sümbol. Saakali sünd loomisprotsessi ei peata, esmased jumalad saavad omavahel hästi läbi, harmooniline lugu. Järgmisena sünnib maa ja Amma sugulusest Nommo. Ta on kahesooline, tema tõeline olemus on vesi, kehastab vett, mis on ka tema seeme, millel on eluandev vägi. Tal on neli kätt ja neli jalga. Tema loodud kaheksa esivanemat on ka kahesoolised. Näeb oma ema Maad, kes on halvas tujus, kuna see lugu hakkas ikkagi halvasti (termiidipesa lõhkumine). Nommo laskub maale spiraalse punutisena (DNA?). Sellest saab Maa omale riietuse. Samas ka vesi ja kõne. Kui N räägib tuleb tema suust aur, mis tuleb spiraalselt ja sisaldab sõnu. Esimene keel samastatakse täiusliku algaine veega. Sipelgapessa tungib saakal, näeb et midagi huvitavat on toimumas, mingisugused palmikud tulevad taevast, Maa saab riided. Amma on nüüd vihane, kuna
Pungad väikesed, lehearm kitsas. Ladvapung külgpungadest suurem. Joonis 20. Ginnala vaher. (http://search.shelmerdine.com/Images/Photos/F381-11.jpg) Esinevad vastakud kolme hõlmaga lihtlehed. Keskmine hõlm pikk, alumised hõlmad peaaegu risti. 4-8 cm pikad, kuni 6 cm laiad, ebaühtlaselt saagja servaga, kiilja või südaja alusega. Pealt läikivad, tumerohelised, alt heledamad, sügisel erkpunased. Leheroots 2-4 cm pikk. Õitseb juunis peale lehtimist. Õied on kahesoolised, korrapärased, enamasti viietised (Veski & Niine 1961). Õied rohekasvalged, püstjates pööristes, 20-60 kaupa. Vili on kaksiktiibvili. Seemne kohalt vili paksenenud, kerajas, koos tiivaga 2-3 cm pikkune. Valminult roheline või punakas, valmib septembris. 83 Kasvutingimused ja kasutamine Peaaegu külmakindel, mullastiku suhtes küllaltki vähenõudlik. Valgusnõudlik. Juurestik hästi arenenud, seetõttu tormikindel. Kiirekasvuline
annaabi.ee 
