Kõige tavalisemad on kahe- ja neljarealised stroofid. Kuid kasutatakse ka kolme-, viie-, kuue-, seitsme-, kaheksavärsilisi jne stroofe. Värsside arv stroofis on piiramatu, sõltudes luuletaja taotlustest. Värsimõõt- värsipikkus. Värsimõõt põhineb rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldusel. Eesti luule põhilisteks värsimõõtudeks on trohheus, jamb ja daktül. Trohheus- värsimõõt skeemiga + -/+ -. Trohheus põhineb kahesilbilisel värsijalal ning koosneb pikast ja lühikesest silbist, silbis-rõhulises värsisüsteemis aga rõhulisest ja rõhuta silbist. Riim- häälikute kokkukõla, sarnase kõlaga sõnade kunstikavasuslik kordamine värsirea lõpus, mis aitab värsse omavahel siduda ning kujundab stroofe. Tavaliselt paiknevad riimid värsi lõpus (lõppriim), kuid tuntakse ka algusriimi ja siseriimi. Asendi järgi stroofis jagunevad riimid laus- (aaaa), paaris- (aabb), süli- (abba), ja ristriimideks (abab)
4) Kulminatsioon- tegevuse pinge haripunkt. 5) Pööre- sündmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lõpplahenduseni. 6) Konkulusioon- teose lõpetus. Zanr- ajalooliselt välja kujunenud traditsiooniline kirjandusvorm. Teema- teose käsitletav nähtuste ring. Tegelane- teose sündmustiku kandja või selles osaleja. Temaatika- kirjandusteoses käsitletavad teemad, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Tragöödia- kurbmäng Trohheus- värsimõõt. Trohheus põhineb kahesilbilisel värsijalal ning koosneb pikast ja lühikesest silbist, silbilis-rõhulises värsisüsteemis aga rühulisest ja rõhuta silbist. Ulmekirjandus- teaduslik-fantastiline kirjandus. Uudis- üks ajakirjanduse põhizanr. Lõhike, laadilt jutustav tekst, mille eesmärk on teate edastamine. Uuem ravhalaul- rahvalaulu liik, mida iseloomustab lõppriim ja värsside türgmitumine salmideks. Vaatus- draamateose suurim koostisosa
Peateema on teost läbiva keskse idee kandja, kõrvalteemad täiendavad ja laiendavad seda. Tragöödia - kurbmäng, näidend, kus õilsatel eesmärkidel tegutsev kangelane satub väljapääsmatusse olukorda ning hukkub ebavõrdses võitluses. Tragöödia on dramaatika vanimaid liike. [William Shakespeare "Hamlet, "Kuningas Lear", August Kitzberg "Libahunt"] Trohheus - Värsimõõt skeemiga +-/+-. Trohheus põhineb kahesilbilisel värsijalal ning koosneb pikast ja lühikesest silbist, silbilis-rõhulises värsisüsteemis aga rõhulisest ja rõhuta silbist. Tere, laine! mere laine! +-/+-/+-/+- Ulguvete karge tuul! Ulmekirjandus - teaduslik-fantastiline kirjandus. Teaduse tulevikuvõimalusi ilukirjanduslikus vormis käsitlev kirjandus, milles on ühitatud teaduslikkus ja fantastika. 2 suunda - teaduslikud fantaasiad "Verne "20 000 ljööd vee all" ning hoiatusteosed, mis käsitlevad võimalikke
Põrgu Esimene laul Just meie maise elu poolel rajal end keset sünget metsa leidsin teel, sest olin eksi läinud sellel ajal. Kui õudne oli, öelda ei või keel, see metsik mets ja tihe oksaräga; mul mõelda sest on kole nüüdki veel, ka surmahirmus hing vist nii ei äga! Küll räägin, kuis seal ilmutas end hea, kuid enne muust, mis erutas mind väga. tooniline värsisüsteem vt rõhuline värsisüsteem. trohheus värsimõõt skeemiga + /+ . Trohheus põhineb kahesilbilisel värsijalal ning koosneb pikast ja lühikesest silbist, silbilis-rõhulises värsisüsteemis aga rõhulisest ja rõhuta silbist (´ ). Näiteks: Tere, laine! mere laine! +/+/+/+ Ulguvete karge tuul! Jätkem naine, päästkem paine Survest lahti vaba luul! (Henrik Visnapuu.) troop kõnekujund; sõna või väljendi kasutamine ülekantud tähenduses. Kasutatavamad troobid on epiteet, võrdlus, metafoor, metonüümia, sünekdohh,
travestia koomilist efekti taotlev teos, mis põhineb alusteose sisuelementidel, kuid teisendab selle vormi. Näiteks Enn Vetemaa (1936) "Kalevipoja mälestused". triloogia kolmeosaline teos. Näiteks Eduard Vilde (18651933) romaanid "Mahtra sõda", "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ja "Prohvet Maltsvet" või Karl Ristikivi (19121977) Tallinna triloogia: "Tuli ja raud", "Võõras majas", "Rohtaed". trohheus värsimõõt skeemiga + /+ . Trohheus põhineb kahesilbilisel värsijalal ning koosneb pikast ja lühikesest silbist, silbilis-rõhulises värsisüsteemis aga rõhulisest ja rõhuta silbist (´ ). Näiteks: Tere, laine! mere laine! +/+/+/+ Ulguvete karge tuul! Jätkem naine, päästkem paine Survest lahti vaba luul! (Henrik Visnapuu.) troop kõnekujund; sõna või väljendi kasutamine ülekantud tähenduses. Kasutatavamad troobid on epiteet, võrdlus, metafoor, metonüümia,
annaabi.ee 
