templikujulisel foonil, ääristatud madala paelornamendiga. Algsest uksest on säilinud vaid Berend Geitsmanni nikerdatud lünetiplaat 1604(dekoratiivsete rosettnaeltega uks pärineb aastast 1640). Renessanssfassaad kajastab Madalmaade, eeskätt tema looja A. Passeri kodumaa Hollandi eeskujusid.Nüüdse kolme piduliku aknaavaga liigendatud allkorruse ja Pikk t. 24 hoonega ühtse krohvrustika sai hoone alles 1834. a. Maja põhiplaanis jäi püsima varasem kaheruumiline jaotus. Kuidas kujutati Õiglust ja Rahu? Nad mõlemad olid naisfiguurid ning Rahu kujutati palmioksaga ja Õiglust kaaludega. Kes valmistas Keila kiriku altari ja kantsli? Keila kiriku altari valmistas Tallinna selle aja parim puunikerdajaTobias Heintzeu ja kantsli valmistas samuti Tobias Heintze ja ta abilisena Hans Wentzel.Mõlemad valmisid umbes 1632 aastal. Mis on kenotaaf? Kenotaaf on hauamärk inimesele,kes on maetud mujale või kelle säilmed on kadunud
krooniti see hilisgooti telkkatusega10 Torni põhjaküljele püstitati 1342. aastal mainitud Püha Barbaruse kabel, mille kuju pole teada ja selle kõrvale peaportaali ette arvatavasti roidvõlvidega kaetud 2-võlviline Püha Jüri kabel. Otsas külgneb sellega sama sajandi lõpus ehitatud nn. Väike Kabel, mis ühendati põhjalööviga kahe kõrge kaare abil.11 Koos pikihoonega kerkis koori põhjaküljele juba varem rajatud vundamentidele nüüd väike kaheruumiline käärkamber, mis oli kooriga ühepikkune ja laiuselt võrdne põhjalööviga. Selle käärkambri arhitektuurist, niisama kui laekonstruktsioonist kindlaid andmeid ei ole. Põhjalöövist oli käärkamber tunduvalt madalam ja oletavasti kaetud lihtsa pultkatusega.12 Niguliste algpikihoone põhja- ja lõunaküljel, niisama kui läänetornilgi esialgu ühtegi põhikehandist eenduvat juurdeehitist ei olnud. Kõik kabelid, nii praeguseni säilinud kui ka
Vanimaks leiuks on 10. sajandist pärineva ehtenõela katke. Ilmselt hävinesid muinasküla ehitised keskaegse aleviku rajamisel. Peale vallutust tekkis muinasküla asemel alevik, mida mainitakse esimest korda 1238. aastal. Alevik paiknes vähemalt 1,5 hektari suurusel alal. Aleviku õitseajaks oli 13. sajandi lõpp ja 14. sajand. Seejärel jäi areng seisma. Alevi peamiseks hoonetüübiks oli raud- või paekivivundamendile püstitatud ühe- või kaheruumiline maja, millel olid väikesed klaasaknad, kelpkatus ning sõrestikseinad (vahvärkhooned). Tolleaegsete majade alusmüürid on maa sees 1-1,5 m kõrguselt säilinud. Alev kadus linnuse eest ilmselt vahetult enne Liivi sõda (16. sajandi algul) ning siirdus praeguse Lihula linna alale, kus seni paiknesid ilmselt vaid eestlaste puitelamud. Kivimaju hakati seal ehitama alles 15. sajandi lõpul. Ka leiumaterjal on iseloomulik eestlastest käsitöölistele.
Hoone uksekst on kahjuks algupärasest alles jäänud vaid Berend Geitsmanni nikerdatud lünetiplaat 1604. aastast. Dekoratiivsete rosettnaeltega uks pärineb 1640. aastast. Renessanssfassaad kajastab eelkõige selle autori A. Passeri kodumaa hollandi eeskujusid. 1834. aastal sai hoone 66 Maiste, J., (1995) Mustpeade maja, Tallinn; Kunst tänapäevase kolme piduliku aknaavaga liigendatud allkorruse ja Pikk tänav 24 hoonega ühtse krohvrustika. Maja põhiplaanis jäi püsima varasem kaheruumiline jaotus, kuid 18. sajandi teisel poolel laiendati maja mõõtmeid hoovil olnud aitade ümberehitamisega ning 1806. aastal omandatud naaberhoone, Oleviste gildimaja eeskojaga, mille fassadil on säilinud eelmiste omanike vapid 1749. aastast. Oleviste gildi saali juurdeostule 1919. aastal järgnenud sisemise ümberkujundusega sai Mustpeade klubi juurde mitmed uuelimelised ruumid näiteks raamatukogu, maaligalerii, keegli- ja piljardisaalid, kuid ruumide senised kapitaalseintega
andnud. Väravatorni I korrus pidi olema volvitud. Vt Toolse, Jõhvi jt kirikute tornid, Tallinna väravatornid, Toolse jt linnuste väravakäigud. Tähelepanuta on jäänud markii Paulucci esitatud põhiplaan, mis selgesti kinnitab torni liigitumist väravatornide hulka. Samas liituvad sellega veel teisedki torni voi kindlustatud elutorni taolise põhiplaaniga hooned, mis kõik kokku on ilmselt moodustanud kunagise linnuse tuumiku. Eriti intrigeeriv on väravatorniga külgnev kaheruumiline paksude müüridega hoone, mis selgesti asetseb kogu säilinud kompleksi keskmes. Vägisi tekib mulje, et tegemist võib olla tüüpilise kaheruumilise ja V.Raami liigituse järgi nn Pohja-Eesti tüüpi kindluselamuga, st linnuse kõige vanema osaga. Kui V.Raam peab Purtset otseseks Järve kindluselamu geneetiliseks järglaseks, siis lahtiseks jääb Järve linnuse otsese eeskuju küsimus. Kas ei võinud see asuda samas lähedal Edisel, mis on ilmselgelt vanem kui Järve.
annaabi.ee 
