Idee- kultuuri pealmist vaapa ei saa samastada inimese tõelise sisemise kultuursusega. Kõik ei ole see, mis paistab. Liza sisemiselt suurem inimene, kui H.Higgins. Maeterlinck: 1862-1949. Belgia. Põhiteosed- ,,Kasvuhooned", ,,printsess Maleine", ,,Pimedad" ,,Sissetungija" ,,Sisemus". Stiil- sümbolistlik draama, filosoofiline lähenemine. Teemad- elu mõte, kuidas eluga hakkama saada, saatus, õnn, hinge ja mõistmise vastuolu, mittemõistmine, elu kahepoolsus, hinge ja mõistuse vastuolu, saatuse võim inimese üle. Sümbolism: oli vastureaktsioon naturalismile ja realismile, mis püüdsid haarata tegelikkust selle üksikasjadest. Tähelepanu hakati pöörama vaimsusele, kujutlusvõimele ja unenägudele. Sümbolism kirjanduses sai tõuke Charles Baudelaire`i luulekogust ,,Kurja lilled". Sümbolistide arvates peab kunst püüdma tabada absoluutseid tõdesid, millele püüseb ligi üksnes kaudselt
Mikrotasand rühmasisene kommunikatsioon, indiviidide vaheline ja sisene .Internet lõhub massikommunikatsiooni erinevust teistest kommunikatsioonivormidest ?Igal tasandil on samad küsimused: Kes kommunikeerub kellega? Miks kommunikeerutakse Isiku tasandi kommunikatsioon autokommunikatsioon: iseenda kogemuse sõnastamine, sisekõnes, päevikus. Isiksuslik domineerib eneseväljendus, emotsionaalne kontakt, reeglid vabad, dialoogilisus kahepoolsus. Rolliline- domineerib instrumentaalne aspekt, reeglid ette .kirjutatud rollisuhetega, sageli ühepoolne, ettekirjutav, aru andev Kommunikatsioon grupis kommunikatsioon kui gruppi sisestruktuuri kujundaja, grupi .märgid, arvamusliidri roll, rituaal kui grupikommunikatsioon Massimeedia tehnoloogia + institutsioon. Võimaldanud väärtuste-normide laiemat levikut .silmast-silma interaktsioonita .Massikommunikatsioon teabelevi suure inimhulgani Raamat trükikunst 1454
tunnustus, kuuluvustunne, koostöö. Avalikkus sihtgruppidena- 1- need kes ei huvitu o tegevusest. 2- in, kes on o probladest teadlikud, kuid Juhtkond ja sk- juhtkond peab sk väärtustama ja ise süvenema; palgata kompeentsed sk-d, otsuste puhul midagi ette ei võta. 3- teadlikud, kui ei usu, et on suutelised asjade kulgu muuta. 4- arvavad, et suudavad o arvestada sk-likku perspektiivi. Kommu kahepoolsus, sõnade ja tegevuste kooskõla, defin eesmärgid. käitumist muuta ja seda ka üritavad. Info liikumine o-s: ülalt alla, alt üles, horisontaalne (sama tasandi töötajate vahel), diagonaalne (infovah eri Bernays- (1891-1995)1923- e. suhtek isa, 1.sknõustaja, „Avalikku arvamust kristalliseerides“- SK on positsioonidel asuvate töötajate vahel)
· Ärevus emotsionaalne seisund, mida tekivad võimalikud või tõenäoliseks hinnatud ebameeldivused ja mis väljenduvad kartuses, kartlikkuses, ärevuses, erutuses, rahustuses, himus. · Kirg tugev ja püsiv tundmus, mis haarab ja valitseb inimest, avaldab tugevat mõju tema kõigile tegevustele ning väljendub mõtete, energia suunamises oma eesmärgile, kire objektile. · Emotsioonide bipolaarsus emotsioonide kahepoolsus (vastandemotsioon) · Emotsioonid: o Steenilised ehk aktiivsed - nt. rõõm, teeb inimese energiliseks jne. o Asteenilised ehk passiivsed nt kurbus, teeb inimese passiivseks jne. · Emotsioonide kategooriad o Spetsiifilised emotsioonid peegeldavad ühe kindla vajaduse iseloomu Altruistlikud emotsioonid: tekivad teise inimese abistamise, kaitse, koostöötamise vajaduse alusel, väljenduvad soovis teha teisele rõõmu,
eesmärgiks on kaasaegsete suhtekorraldusprotsesside rakendamine (Cutlip jt 2000). Tippjuhtkond peab suhtekorraldustegevust piisavalt väärtustama ja ise sellesse süvenema; Suhtekorraldustegevuse jaoks tuleks palgata kompetentseimad võimalikud spetsialistid; Organisatsiooni kui terviku tasemel tehtavate otsuste puhul tuleb arvestada suhtekorralduslikku perspektiivi; Kommunikatsioonis on oluline kahepoolsus, seda nii sisemiste kui väliste sihtrühmadega suheldes; Juhtkonna sõnade ja tegevuse kooskõla muudab firma kui terviku usaldusväärsemaks; Selgelt defineeritud eesmärgid aitavad jõuda paremate tulemusteni. Info liikumine organisatsioonis Kommunikatsioon ülalt alla: info ülemustelt alluvatele tööülesannete täitmise, organisatsiooni suundumuste ja arengute ning töötaja personaalse toimetuleku jms kohta;
sisevaevad ja inmlik hingeäng (sel ajal unetus)- Kooljakuu, Kontvõõras, Ahastaja, Varjumees, Unetuma laul. Viimane Aimus, mis sillaks järgmisele kogule 1928 "Rõõm ühest ilusast päevast" vastupidine eelmisele kogule, inimese kõikehõlmav suhe loodusega, kõik on hoogsas liikumises. Hommikupalve, Esimesed päevad, Täna- vaheldusrikkad tänavamuljed, Vaguni aknal, Maantee- maastiku hetkevaated, Raismik.Mets- looduse ammendamatu elujõud, olemise kahepoolsus: kadumine ja kasvamine; kõik muutub lakkamatult, sünd ja surm on looduses ja inimolus loomulikus vaheldumises 1929 "Õnnevarjutus" eesti ballaadiloomingu kõrgsaavutusi, piibliteemalised, mütoloogia. Teemaks inimlik õnneigatsus ja selle saavutamist takistav jõud. Merilehmad, Rändav järv, Porkuni preili- ballaad. Lugu sellest, miks Porkuni järve kohal suviti helki näha. Porkuni preili armub ja kannab südame all armastatu last. Vend oma õnnistust ei anna, vaid tirib
annaabi.ee 
