Oskus jääda isenedaks Kuidas jääda ise endaks ja mitte muutuda kellegiks teiseks, mis on üldse need mõjud, mis mõjutavad meid muutuma, varjama meie enda tõelisust meie enda mina? raske kuid samas jällegi lihtne, see on ühiskonna surve, mingid moraali normid, mingid iganenud väärtushinnangud ja just vaatamata neile tuleb meil püüda jääda just nimelt ise endaks. kuid just nimelt kust kohast võtta see oskus, et jääda ise endaks? ma ei tea seda. alati on ju püüe olla kellegi moodi, teha seda mida teevad teised, et olla populaarne, et olla teiste meele järele, sõprade, vanemate, õpetajate, ühiskonna meele järele. ja paratamatult tuleb meil varjata meie tõelist mina, meie hinge, meie tõelisi soove. mitte just paljudel inimestel on see oskus jääda ise endaks, kuid see oskus tuleb läbi kogemuste ja elu tarkuse, see oskus ei sünni kaasa paratamatult. pealegi, mida tähendab üldse ise endaks jäämine, inimene muutub parat...
Mõisted Eesti ajaloost: PS: Kõik mõisted käivad Muinaseestlaste kohta (nt arbuja muinaseestlaste ennustaja ... Paksu joonega tehtu on tähtsaim 1) arbuja ennustaja, keda peeti hingede ja elavate maailma vahendajaks 2)vanem Muinas-Eesti ülik 3)mõõgavendade ordu Alberi loodud ordu mille ülesandeks oli võidelda paganatega 4)paganad pagan oli too inimene kes ei olnud risti usku Faktid Muinaseestlastest: 1)Eesti elanike arv muinasaja lõpus oli 120 000 180 000 2)Soomlased kutsusid meid virolaiseks mis pärineb Virumaa nimest 3)Venelased kutsusid meid tsuutideks 4)Lätlased kutsusid meid Igaunideks Ugandi maakonna järgi 5)Eesti jagunes maakondadeks mis omakorda kihelkondadeks 6)Eestlased rajasid linnuseid et vaenlaste eest varjuda 7)Eestlaste ainujumal oli Taara või Tarapita (Tarapita tuleb arvatavasti sellest et võõramaalased kuulsid Eestlasi hüüdmas Tara, aita!) Aastaajad ning sel toimunud sündmused: 1201 Riia linna asustamine (p...
uulised sugukond: Harilik pihlakas pihlakas roosiõielised roosilaadsed Harilik sibul lauk laugulised asparilaadsed Harilik pilliroog pilliroog kõrreliselaadsed Mätastarn tarn lõikeheinalised kõrreliselaadsed Poeedinartsiss nartsiss amarüllilised asparilaadsed Liilia liilia liilialised liilialaadsed Kaheleheline käokeel käokeel käpalised asparilaadsed Harilik maikelluke maikelluke liilialised liilialaadsed Ujuv penikeel penikeel penikeelelised konnarohulaadsed Kaunis kuldking kuldking käpalised asparilaadsed Soo-alss alss lõikeheinalised kõrreliselaadsed Tupp-villpea villpea lõikeheinalised kõrreliselaadsed
Kasutamine haljastuses: sobib kasutada madalaks hekiks, püsilillepeenrasse, lillerühmadena, murus, puude-põõsaste ees, veekogude ääres, head lõikelilled Joonis 10. Hiina astilbe ,,Vision" (http://www.neevaaed.ee/tooted/lilled/hiina-astilbe- vision/?category=126&panel=2) 14 Joonis 11. Hiina astilbe ,,Vision in red" 15 Bergeenia (Bergenia) Konkreetne liik: kaheleheline bergeenia (Bergenia crassifolia) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 60 cm; läbimõõt kuni 1 m Taime välislaadi kirjeldus: rohttaim, juurega, massiivne Lehed: nahkjad, suured, kuni 35 cm pikkused, läikivad, ümar-munajad, koondunud juurelähedasse rosetti. Kevadel ja sügisel sirelililla-punaka tooniga Õied või õisikud: Õied kellukjad, kuni 1 cm läbimõõduga, sirelilillad-roosakad, koondunud tihedasse, tipmisesse, kohevasse pöörisõisikusse, mille pikkus on 10-15 cm
Lihtlehine astilbe 'Sprite'. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=276&cid=123. 04.08.2013. Heritage perennials. Astilbe simplicifolia 'Sprite'. Kättesaadav http://www.perennials.com/plants/astilbe-simplicifolia-sprite.html. 04.08.2013. Juhani puukool. Lihtlehine astilbe 'Sprite'. Kättesaadav http://juhanipuukool.ee/? et/istikute_nimekiri/p %C3%BCsikud/astilbe_simplicifolia_sprite_lihtlehine_astilbe_sprite.html. 04.08.2013. 1.6 Bergeenia (Bergenia) Konkreetne liik: kaheleheline bergeenia (Bergenia crassifolia) (joon. 11, joon.12) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 60 cm, läbimõõt kuni 100 cm. Taime välislaadi kirjeldus: maapealse paksu risoomiga rohttaim. Lehed: nahkjad, suured, kuni 35 cm pikkused, läikivad, ümar-munajad. On koondunud juurelähedasse rosetti. Kevadel ja sügisel omandavad ilusa sirelililla-punaka tooni. On ka talvel rohelised. Õied või õisikud: kellukjad, kuni 1 cm läbimõõduga, värvuselt sirelilillad-roosakad.
Kasvukoha nõuded: Niiske, jahe, huumusrikas ja happeline muld. Poolvari või vari. Kasutamine haljastuses: ilutaimena, vabakujulise rühmana veekogu äärde. Kasutatud kirjandus: http://www.jarvselja.ee/kirjeldus.php?id=966 http://plantest.eu/epood/liigikirjeldus-astilbe http://juhanipuukool.ee/?et/istikute_nimekiri/p %C3%BCsikud/astilbe_x_arendsii_amethyst_arendsi_astilbe_amethyst.html http://www.neevaaed.ee/tooted/?category=1&product_id=1466 1.6 Bergeenia (Bergenia) Konkreetne liik: kaheleheline bergeenia (Bergenia crassifolia) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 60 cm, läbimõõt kuni 100 cm. Taime välislaadi kirjeldus: maapealse paksu risoomiga rohttaim. Lehed: nahkjad, suured, kuni 35 cm pikkused, läikivad, ümar-munajad. On koondunud juurelähedasse rosetti. Kevadel ja sügisel omandavad ilusa sirelililla- punaka tooni. On ka talvel rohelised. Õied või õisikud: kellukjad, kuni 1 cm läbimõõduga, värvuselt sirelilillad- roosakad
annaabi.ee 
