• Religioossed veendumused • Inimene pole pelgalt osa materiaalsest maailmast • Materialismi puudulikkus • … Olen mõtlev asi (res cogitans), mitte ulatuvusega asi (res extensa) (Descartes) Vaimne substants Materiaalne substants Identsete eristamatuse printsiip: A ja B on identsed siis ja ainult siis, kui A-l ja B-l on samad omadused. Kui leidub vähemalt üks A omadus, mida B-l ei ole, siis A ja B erinevad. • Ma saan kahelda oma keha olemasolus (kaheldavuse omadus) • Ma ei saa kahelda enda olemasolus (kaheldamatuse omadus) • Järelikult olen ma midagi erinevat kui mu keha • Inimese enda olemus ilmneb talle mõtleva olendina. • Inimese keha olemus ei ilmne talle mõtleva olendina. • Järelikult ei ole inimese olemus sama, mis tema keha olemus. Descartes – ta kaitseb „tõelist erinevust“ tema enda ja ta keha vahel.
Religioossed veendumused Inimene pole vaid osa materiaalsest maailmast Materialismi puudulikkus Descartes: Ma olen mõtlev asi (vaimne substants), mitte ulatuvusega asi (materiaalne substants st keha) Identsete eristamatuse printsiip: A ja B on identsed siis ja ainult siis, kui A-l ja B-l on samad omadused. Kui leidub vähemalt üks A omadus, mida B-l ei ole, siis A ja B erinevad. Siit: Ma saan kahelda oma keha olemasolus (kaheldavuse omadus). Ma ei saa kahelda enda olemasolus (kaheldamatuse omadus). Järelikult olen ma midagi erinevat kui mu keha. Inimese enda olemus ilmneb talle mõtleva olendina. Inimese keha olemus ei ilmne talle mõtleva olendina. Järelikult ei ole inimese olemus sama, mis tema keha olemus. *Miks peaks sellest, et ma võin mingist asjast mingil viisil mõelda, järelduma midagi selle asja loomuse kohta? Identsete eristamatuse printsiip ei rakendu nn intensionaalses kontekstis
[ometi] kindel, et ma olen tõepoolest midagi muud kui mu keha ja suudan eksisteerida ilma temata.” (Descartes 1996: 1655-1666) Olen mõtlev asi (res cogitans), mitte ulatuvusega asi (res extensa) / Vaimne substants Materiaalne substants Identsete eristamatus Identsete eristamatuse printsiip: A ja B on identsed siis ja ainult siis, kui A-l ja B-l on samad omadused. Kui leidub vähemalt üks A omadus, mida B-l ei ole, siis A ja B erinevad. Ma saan kahelda oma keha olemasolus (kaheldavuse omadus). Ma ei saa kahelda enda olemasolus (kaheldamatuse omadus). Järelikult olen ma midagi erinevat kui mu keha. Inimese enda olemus ilmneb talle mõtleva olendina. Inimese keha olemus ei ilmne talle mõtleva olendina. Järelikult ei ole inimese olemus sama, mis tema keha olemus. Mõtlemine ja tegelikkus Miks peaks sellest, et ma võin mingist asjast mingil viisil mõelda, järelduma midagi selle asja loomuse kohta
arusaamine, tahtmine jne. Tsitaat(mõtlev asi) – olen mõtlev asi(vaimne substants), mitte ulatuvusega asi (materiaalne substants). Mõtlemine ja tegelikkus. Miks peaks sellest, et ma võin mingist asjast mingil viisil mõelda, järelduma midagi selle asja loomuse kohta? Identsete eristamatuse printsiip: A ja B on identsed siis ja ainult siis kui A ja B on samad omadused. Kui leidub vähemalt üks A omadus, mida B ei ole, siis A ja B on erinevad. Ma saan kahelda oma keha olemasolus(kaheldavuse omadus); ma ei saa kahelda enda olemasolus (kaheldamatuse omadus) ja seega olen ma midagi erinevat kui mu keha. Identsete eristamatus. Identsete eristamatuse printsiip ei rakendu nn intensionaalses kontekstis. Mõtte sisu esitab maailma ning esitus ei pruugi maailma õigesti edasi anda või siis esitada maailma eri aspektidest ilma, et see peegeldaks maailma loomust. Selge ja distinktne. Ehk aitab mõtlemise ja tegelikkuse vahelist lõhet ületada toetumine ideede selgusele ja distinktsusele
ilma temata." (Descartes 1996: 1655-1666) Olen mõtlev asi (res cogitans), mitte ulatuvusega asi (res extensa) Vaimne substants Materiaalne substants 105. Identsete eristamatus Identsete eristamatuse printsiip: A ja B on identsed siis ja ainult siis, kui A-l ja B-l on samad omadused. Kui leidub vähemalt üks A omadus, mida B-l ei ole, siis A ja B erinevad. Ma saan kahelda oma keha olemasolus (kaheldavuse omadus) Ma ei saa kahelda enda olemasolus (kaheldamatuse omadus) Järelikult olen ma midagi erinevat kui mu keha Inimese enda olemus ilmneb talle mõtleva olendina. Inimese keha olemus ei ilmne talle mõtleva olendina. Järelikult ei ole inimese olemus sama, mis tema keha olemus. 106. Mõtlemine ja tegelikkus Miks peaks sellest, et ma võin mingist asjast mingil viisil mõelda, järelduma midagi selle asja loomuse kohta?
annaabi.ee 
