sotsiaalprobleemid Euroopa integratsioon. Liitmesriikide lähenemine, koostöö süvendamine. Neokolonialism- kolonialism uues vormis- arengumaadel on tohutud võlad, vaesus kasvab Identiteet- samastumine, ühtekuuluvustunne.Võib toetuda rahvusele, kultuurile, riigile, religioonile, ideoloogiatele jne. Multikultuurne ühiskond- Erinevad rahvused,rassid, kultuurid elavad koos. (Ka kultuuriliselt ühtne ühiskond, kahekultuuriline ühiskond, domineeriv ühiskonnagrupp, vähemused.) Kosmopoliit- maailmakodanik; inimene, kes ei identifitseeri end kindla riigiga, elab ja töötab paljudes riikides. Ksenofoobia- võõrastekartus, võõraviha Rahvusvaheline julgeolek sõltub: olulistest muutustest mõnes suurriigis; suurriikide vahelistest suhetest; tehnoloogilistest avastustest sõjatööstuses. G-7 kuuluvad Suurbritannia, Saksamaa, Itaalia, USA, Kanada, Jaapan. Ka venema G-8.
kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. bumerangiefekt jõukad riigid paigutasid keskonnakahjuliku tootmise arengumaadesse, lootes vabaneda probleemidest, kuid rohkete kemikaalidega ja odava tööjõuga toodetud toodang jõuab tagasi rikastesse riikidesse kultuuriliselt ühtlane riik (N:Soome, Leedu, Norra)- räägitakse ühte keelt, tunnistatakse sama usku, pärinetakse samalt maalt. Siin pole väikesearvuliste vähemuste kaasamine probleem kahekultuuriline riik (N: Läti, Belgia, Iisrael)- elab kaks arvukat kogukonda, kes eristuvad keele ja usu poolest. multikultuurne ühiskond (N: USA)- domineeriv grupp omab kontrolli ühiskonna üle, on palju vähemusgruppe vähemusgrupp- erineb nähtavalt domineerivast e. põhigrupist, nende nähtavate erinevuste tõttu suhtutakse grupi liikmetesse ühiskonnas isemoodi, seda gruppi iseloomustab oma kultuuriline identiteet ja teadlikkus sellest
ühiskonna näo, sest ühiste väärtuste, tavade ja käitumisnormide põhjal kujuneb inimestevaheline ühtsustunne ehk identiteet. Ühiskonnad erinevad üksteisest näiteks selle poolest, kui palju elab neis etnilisi ja usulisi gruppe. Mõni riik on kultuuriliselt ühtlane: ühiskonna liikmed räägivad üldiselt sama keelt, tunnistavad sama usku ning pärinevad samalt maalt. Sellises ühiskonnas pole väikesearvuliste vähemusrühmade kaasamine ühiskonda suur probleem. Mõni riik on kahekultuuriline seal elab kaks arvukat kogukonda, kes eristuvad keele ja sageli ka usundi poolest. Üha sagedasemaks muutub tänapäeval aga kolmas tüüp multikultuurne ühiskond. Lisaks domineerivale grupile, kes omab kontrolli ühiskonna ressursside üle, on sellises ühiskonnas mitmeid vähemusgruppe. Domineeriv grupp ei pruugi olla kõige arvukam, ent tema positsioon ühiskonna sotsiaalses hierarhias on kõige kõrgem. Vähemusgrupi määratlemisel lähtutakse kolmest tunnusest:
Võõrkeelena koolitunnis õpitud keel on lihtne tõlkida. Kakskeelne inimene võib tegutseda kas üks- või kakskeelsena (in mono- or bilingual mode). See sõltub vestluses osalejatest, situatsioonist ja eesmärgist. Kakskeelsel inimesel ka ükskeelses mudelis töötades on ikkagi mõlemad keeled „töös“, kui ta tegutseb ükskeelsena. Inimene õpib teisi keeli blokeerima, aga nad on siiski alati olemas. Kakskeelne võib, kuid ei pruugi olla kahekultuuriline. Mõned kakskeelsed väidavad, et eri keeli kõneldes on neil erinevad isiksuseomadused. Kakskeelses vestluses toimub koodivahetus (üks keel vahetatakse teise vastu) ja laenamine (ühe keele elemendi kasutamine teise osana). Laenata võib kas täielikult (nii vorm kui ka tähendus) või osaliselt. Kakskeelses kõnes on enamasti baaskeel, selle kontekstis külaliskeele üksuste töötlus aeglustub. Koodivahetus vs koodi segamine Miks koodivahetus toimub?
majanduslikku sotsiaalset ja kultuurilist arengut. Tegelikkuses õnnestub seda õigust harva realiseerida ilma vägivallata. - EV Põhiseaduses: igal eestlasel on õigus asuda Eestisse §36 Ühiskonnad erinevad selle poolest, kui palju neis elab etnilisi ja usulisi gruppe. Mõni riik, nt Norra, Soome, Leedu, on kultuuriliselt ühtlane ühiskonna liikmed räägivad üldiselt sama keelt, tunnistavad sama usku ning pärinevad samalt maalt. Mõni riik on kahekultuuriline seal elab 2 arvukat kogukonda, kes eristuvad keele ja sageli ka usundi poolest (Iisrael, Eesti?, Läti). On ka multikultuursed ühiskonnad, tänapäeval üha sagedasemad, kus elab 1 domineeriv grupp ja mitmed vähemusrühmad. Domineeriv grupp ei pruugi olla kõige arvukam, aga tema positsioon ühiskonnas on kõrgeim nt valged anglosaksi päritolu protesdandid USAs. Vähemusgrupi määratlemisel lähtutakse kolmest tunnusest: · See grupp erineb nähtavalt domineerivast e põhigrupist
annaabi.ee 
