viikingiaegsetel metallesemetel ja seinavaipadel. Eestis esineb silmusnelinurka harva. Näiteks Saarde kihelkonnas tehti viljasalvedes pisuhänna vastu. Peremärgina on kasutatud Hanila ja Ridala kihelkonnas. Eestis on silmusnelinurka kasutatud rohkem tekstiilide kaunistamisel. Ruut sümboliseeris maad nii Idas kui Läänes. Ruutu kohtame ka Lõuna-Eesti 19. saj. ornamentikas. 19. sajandil võidi ruudumotiiv saada ka mustrialbumist, kuid tuntakse seda sümbolit juba eelkristlikust perioodist Kaheksanurk ehk kaheksand- Kaheksandi tuntakse Eestis ka nime all ,,Muhu mänd". See oli tõrjemaagilise elemendina tuntud veel 19. sajandi ehteil. Ehtesepad graveerisid kaheksandi eestlaste kuhiksõlgedele; tolleaegsele lillornamendikale oli märk stiililiselt aga veel võõras. Peremärgina kasutati Tõstamaal ja Kuusalu kihelkonnas. Rist- Nõiamärkidena on kõige rohkem kasutatud risti. On olemas Kreeka rist, ladina rist, diagonaal ehk Andrease rist, Antoniuse rist, läbikriipsutatud otstega rist jne
need on korrapärase kuusnurga tipud; kolmnurk: 1)joonestada ringjoon 2)märkida ringjoonel mingi punkt 3)kanda raadiuse pikkune lõik mööda ringjoont edasi 4)punktid ühendada üle ühe, nii tekib võrdkülgne kolmnurk ehk korrapärane kolmnurk NB korrapärase kuusnurga külje pikkus on võrdne ümberringjoone raadiusega 21.Korrapärase nelinurga ja kaheksanurga loe lk.188 konstrueerimine - nelinurk: joonestada ruut vaata ringjoon, kaks ristuvat diameetrit, ühendada kaheksanurk vaata nende otspunktid ja joonisele tekib korrapärane nelinurk ehk ruut; kaheksanurk: joonestada korrapärane nelinurk, jaotada pooleks diameetri vahelised nurgad, ühendada saadud 8 jaotuspunkti järjestikku kõõludega, joonisele tekib korrapärane kaheksanurk NB korrapärase nelinurga puhul toetub iga kaar kesknurgale 90°, korrapärase kaheksanurga korral toetub iga kaar kesknurgale 45° 22.Korrapärane kõõlhulknurk - küljed on vaata slaidi 6
Vasakus ülemises nurgas saab pendlile juurde panna kiiruse ja kiirenduse vektorid ja avada energia graafiku. Neid antud katses vaja ei lähe, kuid huvi pärast võite neid uurida. Vasakul all pange linnuke kastikesse “Period Timer”. Paremal üleval saate muuta pendli pikkust ja massi. Paremal keskel saate muuta raskusjõukiirendust ja hõõrdumist, kuid kui katsetega hakkate pihta, siis kiirendus peab olema “Earth” ja hõõrdumine “None”. All keskel on punane kaheksanurk, mis paneb pendli seisma Katse 1. 2) Esimese katses kontrollime, kas matemaatiline pendel on isokroonne. Selleks valige suvaline pendli pikkus ja kandke see “Mõõtmistulemuste” all toodud tabeli 1 kohal olevasse lahtrisse. 3) Liigutage pendel tasakaaluasendist välja ja kandke “Tabelisse 1” nurk, mille võrra pendel on tasakaaluasendist väljas. Arvutage valemi (1) abil pendli period ja täitke vastav lather. 4) Mõõtke “Period Timer”-iga period
TÄNAPÄEVANE TOOTMINE Pliiatsite südameid valmistatakse endiselt samamoodi nagu vanasti. Segatakse grafiiti ja savi omavahel, valatakse vormi ja kuumutatakse. Puidu tootmises tehakse algul kahte puust tahvlisse sooned sisse (joonis 2). liimi valatakse soontesse, kuhu omakorda pannakse ka pliiatsi süsi. Seejärel vajutatakse kaks tahvlit omavahel kokku (joonis 3) ja oodatakse kuni liim kuivab. Plaadid saetakse soovitud pliiatsi kuju järgi ära: ümar, kaheksanurk, ovaal või kolmnurk (joonis 4). kui pliiatsid on saetud ja värvitud, kantakse neile veel lakk ja pakitakse saatmiseks (Büttner, Georg Büttner's Bleistiftseiten, 2002). Joonis 2 Joonis 3 Joonis 4 ALLIKAD Büttner, G. (14. 06 2002. a.). Georg Büttner's Bleistiftseiten. Allikas: http://www.buettner-nuernberg.de/vgbleistift2.htm Büttner, G. (14. 07 2012. a.). buettner-nuernberg. Allikas: http://www.buettner- nuernberg
need on korrapärase kuusnurga tipud; kolmnurk: 1)joonestada ringjoon 2)märkida ringjoonel mingi punkt 3)kanda raadiuse pikkune lõik mööda ringjoont edasi 4)punktid ühendada üle ühe, nii tekib võrdkülgne kolmnurk ehk korrapärane kolmnurk NB korrapärase kuusnurga külje pikkus on võrdne ümberringjoone raadiusega 21.Korrapärase nelinurga ja kaheksanurga loe lk.188 konstrueerimine - nelinurk: joonestada ruut vaata ringjoon, kaks ristuvat diameetrit, ühendada kaheksanurk vaata nende otspunktid ja joonisele tekib korrapärane nelinurk ehk ruut; kaheksanurk: joonestada korrapärane nelinurk, jaotada pooleks diameetri vahelised nurgad, ühendada saadud 8 jaotuspunkti järjestikku kõõludega, joonisele tekib korrapärane kaheksanurk NB korrapärase nelinurga puhul toetub iga kaar kesknurgale 90°, korrapärase kaheksanurga korral toetub iga kaar kesknurgale 45° 22.Korrapärane kõõlhulknurk - küljed on vaata slaidi 6
Põhjapindala arvutame sellise valemi järgi, milline kujund on põhjaks. Kui põhjaks on kujund a) kolmnurk, siis : S p = 0,433a . 2 b) kuusnurk, siis : S p = 2,6a . 2 c) ruut, siis : S p = a . 2 d) kaheksanurk, siis : S p = 4,828a . 2 e) kaksteistnurk, siis : S p = 11,2a . 2 49.Püstprisma ruumala Püstprisma ruumala V on võrdne põhja pindala ja prisma kõrguse korrutisega : V = S p * h . 50.Püramiidi pindala Püramiidi pindala arvutamiseks leiame põhja pindala S p ja külgpindala S k .
annaabi.ee 
