TAI-RI TI-TA-I TI-RI-TI-RI TI-TA-TI (sünkoop) TI-TI-RI TI-RI-TI Helivältused TERVENOOT 4 lööki TERVEPAUS POOLNOOT POOLPAUS 2 lööki VEERANDNOOT 1 löök VEERANDPAUS KAHEKSANDIKNOOT 0,5 lööki KAHEKSANDIKPAUS 0,25 lööki KUUETEISTKÜMNENDIKPAUS KUUETEISTKÜMNENDIKNOOT Punkt noodi järel annab noodile juurde poole tema enda pikkusest. Näit.: 4 lööki + 2 lööki = 6 lööki 2 lööki + 1 löök = 3 lööki 1 löök + 0,5 lööki = 1,5 lööki Meetrum on rõhuliste ja rõhuta pulsilöökide vaheldumine (lk. 15) Takt kestab ühest rõhulisest löögist järgmise rõhulise löögini
Kokku: ooperi- ja balletiteater, õuna- ja marjaaed, suu- ja sõrataud, hinna- ja turupoliitika II. OMADUS-, ARV-, ASESÕNA VÕI MUUTUMATUSÕNA + NIMISÕNA Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse jrg nimisõnast tavaliselt lahku suur maja, rõõsk koor, omal ajal, tol ajal, sel määral, teist laadi, seda liiki, seda sorti, sama tüüpi Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse jrg nimisõnaga kokku, kui ta koos sellega väljendab kindlat omaette mõistet vanaema, elavnurk, kergetööstus, kaheksandiknoot, kitsasfilm, koresööt, kümmepäevak, sügavkünd, üksmeel, vanemteadur Järgneva nimisõnaga kirjutatakse alati kokku lühenenud tüvega omadussõna, samuti tegusõna tüvivorm kinnistäht, lihtsaadetis, normaaltasu, pisiküsimus, sirgjoon, lendorav, peitvara, raidkivi, rihtlatt, triivjää, tõmblukk Muutumatu sõna esineb lauses harilikult teistest sõnadest lahus kummuli paat, lokkis juuksed, valjusti (kuidas?) rääkimine, kaelakuti kõndijad
Nt: mereliiva hunnik, peegliklaasi kild. Omadussõna; Arvsõna; Asesõna; Muutumatu sõna + Nimisõna 1.Väiketäheline eesnimeline täiend + järgnev nim. = kokku. Nt: jaaniuss, pärtlipäev, aadamaõun, eevaülikond, kadripäev. 2.Omadus-, arv- ja asesõna kirj. + järgnev nim. = kokku, KUI väljendab kindlat omaette mõistet. Nt: vanaema, uusaasta, enesekriitika, heategevus, julgeolek, kaheksandiknoot, kalliskivi, kolmnurk, kõrgepinge. 3.Lühenenud tüvega omadussõna või tegusõna tüvivorm + nim. = kokku. Nt: esmaabi, kiirrong, lühikursus, normaaltasu, nüüdisaeg, pisiküsimus, rohevetikas, rõhtpuu, sinilill, ürgmets, triivjää, tõmblukk. 4.Sõna "eri" + nim. = lahku, KUI tähendab 'erinevat, erisugust, eraldi, üksikut'. 4.1.Sõna "eri" + nim. = kokku, KUI tähendab 'spetsiaalne, eriline'.
Väiketäheline eesnimeline täiend kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku: jaaniuss, jaanilill, kadripäev, mardihani, pärtliöö, aadamaõun, eevaülikond (vrd Aleksandri kook, Madise leib, Kadri sai kui saiasort). Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta koos sellega väljendab kindlat omaette mõistet: vanaema (vrd vana ema), uusaasta (= 1. jaanuar, aga: head uut aastat!), elavnurk, enesekriitika, heategevus, julgeolek, kaheksandiknoot, kalliskivi, kergetööstus, kitsasfilm, kolmnurk, koresööt, kõrgepinge, kümmepäevak, mustmuld, noormees, omakasu, raskejõustik, sügavkünd, vaenelaps, vanemteadur, veerandaasta, üksmeel. Järgneva nimisõnaga kirjutatakse alati kokku lühenenud tüvega omadussõna, samuti tegusõna tüvivorm: esmaabi, kiirrong, kinnistäht, kommunaalmajandus, kõrgrõhkkond, lihtsaadetis, lühikursus, normaaltasu, nüüdisaeg, pisiküsimus,
indiaani naine, Väiketäheline eesnimeline täiend Nt. Muutumatu sõna Nt. kummuli jaaniuss, jaanilill, kadripäev, mardihani, pärtliöö, paat, lokkis juuksed, valjusti aadamaõun rääkimine, kaelakuti kõndijad kindel omaette mõiste Nt. vanaema, uusaasta, elavnurk, enesekriitika, kaheksandiknoot, kitsasfilm, koresööt, kõrgepinge, kümmepäevak, mustmuld, noormees, omakasu, raskejõustik, veerandaasta, üksmeel kokku lühenenud tüvega omadussõna, tegusõna tüvivorm Nt. esmaabi, kiirrong, kinnistäht, kommunaalmajandus, kõrgrõhkkond, lihtsaadetis, lühikursus, normaaltasu, nüüdisaeg, pisiküsimus Muutumatu sõna liitumine nimisõnaga ja liitnimisõna moodustamine Nt. allüürnik, eeskoda, kõrvalhoone, otsetabamus, pealkiri, püstiasend, tagahoov, tänapäev,
Märkus 2. Väiketäheline eesnimeline täiend kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku: jaaniuss, jaanilill, kadripäev, mardihani, pärtliöö, aadamaõun, eevaülikond (vrd Aleksandri kook, Madise leib, Kadri sai kui saiasort). Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta koos sellega väljendab kindlat omaette mõistet: vanaema (vrd vana ema), uusaasta (= 1. jaanuar, aga: head uut aastat!), elavnurk, enesekriitika, heategevus, julgeolek, kaheksandiknoot, kalliskivi, kergetööstus, kitsasfilm, kolmnurk, koresööt, kõrgepinge, kümmepäevak, mustmuld, noormees, omakasu, raskejõustik, sügavkünd, vaenelaps, vanemteadur, veerandaasta, üksmeel. Järgneva nimisõnaga kirjutatakse alati kokku lühenenud tüvega omadussõna, samuti tegusõna tüvivorm: esmaabi, kiirrong, kinnistäht, kommunaalmajandus, kõrgrõhkkond, lihtsaadetis, lühikursus, normaaltasu, nüüdisaeg, pisiküsimus, rohevetikas, rõhtpuu, sinilill,
annaabi.ee 
