Esimest triloogiat ("Põlev lipp" (1961), "Viimne linn" (1962), "Surma ratsanikud" (1963) on nimetatud ajalookroonikateks. Teine triloogia koosneb ajaloolistest biograafiatest ("Mõrsjalinik" (1965) on pühaku, "Rõõmulaul" (1966) on kunstniku, trubaduuri ja "Nõiduse õpilane" (1967) teadlase, alkeemiku elulugu. Kolmas triloogia ("Õilsad südamed ehk kaks sõpra Firenzes" (1970), "Lohe hambad" (1970), "Kahekordne mäng"(1972) koosneb nn. kahekordsetest mängudest, romaanide üks tegevusaeg on minevikus, teine olevikus. Triloogiate vahel ilmus antiutoopia "Imede saar" (1964) ja novellikogu "Sigtuna väravad" (1968). Ristikivi viimaseks romaaniks jäi "Rooma päevik" (1976). Postuumselt avadati lühiproosa kogu "Klaassilmadega Kristus" (1980). Rootsi- perioodil esines Ristikivi ka viljaka kriitikuna, ta on "Eesti kirjanduse loo" (1954) ja lühimonograafia "Bernard Kangro" (1967) autor.
Esimest triloogiat ("Põlev lipp" (1961), "Viimne linn" (1962), "Surma ratsanikud" (1963) on nimetatud ajalookroonikateks. Teine triloogia koosneb ajaloolistest biograafiatest ("Mõrsjalinik" (1965) on pühaku, "Rõõmulaul" (1966) on kunstniku, trubaduuri ja "Nõiduse õpilane" (1967) teadlase, alkeemiku elulugu. Kolmas triloogia ("Õilsad südamed ehk kaks sõpra Firenzes" (1970), "Lohe hambad" (1970), "Kahekordne mäng"(1972) koosneb nn. kahekordsetest mängudest, romaanide üks tegevusaeg on minevikus, teine olevikus. Triloogiate vahel ilmus antiutoopia "Imede saar" (1964) ja novellikogu "Sigtuna väravad" (1968). Ristikivi viimaseks romaaniks jäi "Rooma päevik" (1976). Postuumselt avadati lühiproosa kogu "Klaassilmadega Kristus" (1980). Rootsi-perioodil esines Ristikivi ka viljaka kriitikuna, ta on "Eesti kirjanduse loo" (1954) ja lühimonograafia "Bernard Kangro" (1967) autor.
Struktuur tarbijate järgi Eelised saab kasutada erinevate klientide teenindamiseks vajalike erioskustega spetsialiste. Puudused osakondade tegevuse integreeriminseks vajaminev suur töötajate ja juhtide arv. Maatriksstruktuur Eelised ressurside effektiivsem kasutamine, paindlikkus, kohandatavus keskonna muutusel, töötajate töö rikastamine, üldiste ja erialaste juhtimisoskuste arendamine. Puudused pinged kahekordsetest alluvussuhetest, rohkem kohtumisi ja koosolekuid kui tegevusi, on vajalik inimsuhete koolitust. Meeskondlik struktuur Multidivisjoniline struktuur Võrkorganisatsioon 23. Orgaanilised, mehhaanilised organisatsioonid Orgaanilised organisatsioonid: Spetsialistide ülesandeid vaadeldakse kogu organisatsiooni kontekstis. Tööd defineeritakse selliselt, et oleks ruumi muutusteks. Suhtlemine on vastastikune, mõjutamine toimub vertikaalselt ja horisontaalselt.
siseasjades küllalt suure iseseisvuse. Neis juhtis igapäevast elu jõukatest kodanikest koosnev nõukogu, mis vaid olulisemates küsimustes sai korraldusi kuningalt ja tema asevalitsejalt. Toonast linnaolustikku võimaldavad mõista arheoloogilised väljakaevamised, mis on kõige paremini tuntuks teinud Uri ja Baabüloni. Näib, et tüüpiline Mesopotaamia linn koosnes külg külje kõrval kitsaste ja kõverate tänavate ääres seisvatest ühe ja kahekordsetest põletamata tellistest lameda katusega majadest. Kuid suuremates linnades oli ka palju mitmekordseid maju. Tänavale avanesid vaid poodide read, kus, nagu arvata võib, käis tänaselegi idamaale omane elav ja häälekas kauplemine. Ka templite avarad eesõued olid päevaajal avatud ja täis linnaelanike vilgast sagimist. Paljud küllalt avarad ja hoolikalt ehitatud elamud annavad tunnistust linnakodanike jõukusest. Pere-elu koondus väikesele nelinurksele sisehoovile kust
Kartaago ja Rooma. Hellenistlike linnade arhitektuuris ja elulaadis jätkusid vanad kreeka traditsioonid, kuid rikaste linnakodanike ja kuningate helded annetused lubasid rajada varasemast suurejoonelisemaid ehitusi. Linnadel oli piisavalt raha rajamaks uhkeid linnakeskuseid templite agoraa ja nõukogu hoonega (buleterion), samuti gymnasione kohalike spordi- ja hariduskeskusena; suuremates linnades ehitati mitmekordseid maju, erinevalt klassikalise perioodi valdavalt ühe- ja kahekordsetest elamutest. Püsisid ka vanad poliitilised traditsioonid. Nii Kreekas kui ka idamaadel jutisid linnu väärikamatest kodanikest koosnevad linnanõukogud, kelle otsused kinnitas rahvakoosolek ja viis ellu kodanike poolt valitud ametnikkond. Kuid klassikalisest perioodist erinevalt polnud enamus linnu enam sõltumatud, vaid allus ühe või teise hellenistliku kuninga ülemvõimule. Paljudes linnades oli kuninga garnison asevalitseja (epistates) juhtimisel
annaabi.ee 
