Graafid Graaf koosneb tippudest(sõlmedest) ja neid ühendavatest kaartest. Kaarega võib ühendada suvalisi graafi tippe, sealhulgas on võimalik kaar samale tipule (iseendale). Iga kaar on määratud kahe tipuga. Orienteeritud graaf: kaared on järjestatud tipupaarid. Def: Graaf on paar (V,E), kus V on mittetühi hulk ning E hulk, mille elementideks on hulga V kaheelemendilised alamhulgad. Näide lk 47 (Palm) Tipu aste tipust väljuvate servade arv. Teoreem: Igas graafis on kõigi tippude astmete summa võrdne servade arvu kahekordsega. Järeldus: Igas graafis on paaritu astemga tippe paarisarv. Ahel graafis tippude järjend, kus iga kaks järjestikust tippu on servaga ühendatud (esimene ja viimane on otstipud vahepeal sisetipud). Ahela pikkus on k kui selles on k+1 tippu. Ahel võib läbida mõnda tippu mitu korda.
Riikliku sunni rakendamise mudel: Kui T, siis R, vastasel juhul S. S on seal riikliku sunni liik ja määr. Aulis Aarnio jaotab õigusnormid primaarnormideks ja sekundaarnormideks. Primaarnormid sätestavad kodanike käitumist, neid võib nimetada ka käitumisnormideks. Sekundaarnormid on määratud ametiisikute jaoks, võib nimetada ka reaktsiooninormideks. Kolmeelemendilist struktuuri nimetatakse loogiliseks struktuuriks. Faktiliselt on täielikud õigusnormid kaheelemendilised, koosnedes abstraktsest faktilisest koosseisust ja õiguslikust tagajärjest. 4. Õigusnormide liigid 4.1. Avaliku- ja eraõiguse normid Kõik õigusnormid jagunevad traditsioonide kohaselt avaliku õiguse ja eraõiguse normideks. Nii era- kui ka avalikus õiguses eristatakse üksikuid õigusvaldkondi õigusharusid. Õigusharu on suhteliselt iseseisev õigusnormide kogum. Eraõigusesse kuulub näiteks tsiviilõigus, kaubandusõigus, asjaõigus, autoriõigus jne. Avalikku õigusesse kuuluvad
e. ** Kui relatsioonide R X × Y ja S Y × Z maatriksid on vastavalt R = (rij) ja S = (sij), siis kompositsiooni R S maatriks on maatriksite R ja S (Boole'i) korrutis: RS = (cij), kus ... f. **Relatsiooni astme maatriksi saab leida järjestikuse korrutamise teel: R1 = R, Rn+1 = Rn R Graafid 31) a. Graaf on paar G = (V, E), kus V on mittetühi hulk ja E on hulk, mille elementideks on hulga V kaheelemendilised alamhulgad. b. Hulga V elemente nimetatakse graafi tippudeks. c. Hulga E elemente nimetatakse graafi servadeks. d. Kui graaf sisaldab silmuseid ja/või kordseid servi, on tegemist multigraafiga. e. Kui n-tipulises graafis on olemas serv iga kahe tipupaari vahel, on tegemist täisgraafiga, märgitakse Kn. f. Kui n-tipulises graafis pole serva ühegi tipupaari vahel, on tegemist nullgraafiga, tähistatakse On. g
on tõene ka ( + ) = + Teisendame võrduse vasakut poolt, kuni saame parema poole: ( + ) = ( + ) = ( + ) + = ( + )+ = + ( + )= + Teisendusteks kasutasime: liitmise aksioomi P4, korrutamise aksioomi P6, implikatsiooni vasakut poolt, liitmise assotsiatiivsust, aksioomi P6. Sellega on L 3.2 ja teoreem 3 tõestatud. GRAAFID Graaf on paar G=(V,E), kus V on mittetühi hulk ning E hulk, mille elementideks on hulga V kaheelemendilised alamhulgad Hulga V elemente nimetatakse graafi tippudeks Hulga E elemente nimetatakse graafi servadeks Multigraaf on graaf, mis võimaldab serva, mis ühendab tippu iseendaga, ning võimaldab mitut erinevat serva kahe antud tipu vahel Täisgraafiks nimetatakse n-tipulist graafi, kui selles graafis on olemas serv iga kahe tipupaari vahel Nullgraafiks nimetatakse n-tipulist graafi, kui selles graafis pole serva ühegi tipupaari vahel
R =R Rn+1 =Rn ∘R GRAAFID 33. Graafi definitsioon. Tipud, servad. Multigraaf. Täisgraaf, nullgraaf, täiendgraaf. Kaalutud graaf. Intsidentsus. Naabertipud. Graafi naabrusmaatriks. Alamgraaf. Regulaarne graaf. [2] Graaf, tipud, servad o Graaf on punktide hulk (tavaliselt lõplik), kus mõned punktid on ühendatud joontega. o DEF. Graaf on paar G = (V,E), kus V on mittetühi hulk ning E hulk, mille elementideks on hulga V kaheelemendilised alamhulgad. Hulga V elemente nimetatakse graafi tippudeks, hulga E elemente aga servadeks. Ülaltoodud graafi puhul näiteks on V = {A,B,C,D,E} Ja E = {{A,B}, {A,C}, {A,D}, {A,E}, {B,C}, {C,E}}. 30 Multigraaf o DEF: Et toodud definitsioonis loetakse servadeks ainult tippude hulga kaheelemendilisi alamhulki, siis ei tohi graafis esineda silmuseid, st servi mis ühendavad mingit tippu
reaalse eluga ja tal puuduks praktiline tähendus. Küll võib õigusliku tagajärje saabumine toimuda kas õiguspäraselt käitudes või õigusrikkumist toime pannes. Esimesel juhul leiame me õigusliku tagajärje dispositsioonist ja teisel juhul sisaldub õiguslik tagajärg sanktsioonis. Sellist kolmeelemendilist õigusnormi formaliseeritud struktuuri võib nimetada õigusnormi loogiliseks struktuuriks. Faktiliselt on aga täielikud õigusnormid, nagu märkisime, kaheelemendilised, koosnedes abstraktsest faktilisest koosseisust ja õiguslikust tagajärjest (hüpoteesist ja sanktsioonist). Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool Struktuur: Konstitutiivne määravad käitumise iseloomu. Kompetentsi normid õigust korraldavad normid. Menetlusnormid protsessi normid. Seaduskeele määratlused nad on selgitava, defineeriva iseloomuga, juriidilis-tehnilised selgitused. 81
Hüpotees eluliste asjade kirjeldus, dispositsioon (milline peab olema vastavas olukorras käitumine) või sanktsioon (näeb ette mõjutusvahendid) juriidilised tagajärjed. Aarnio järgi: · Primaarnormid sätestavad kodanike käitumist, käitumisnormid. · Sekundaarnormid - määratud ametiisikute jaoks, reaktsiooninormid. Õigusnormis kolm struktuuriosa: õiguslik fakt, sunnielement ja õiguslik tagajärg. Faktiliselt on aga täielikud õigusnormid kaheelemendilised: abstraktne faktiline koosseis ja õiguslik tagajärg. 4. Õigusnormide liigid 4.1. Avaliku ja eraõiguse normid Õigus objektiivses mõttes jaotatakse traditsiooniliselt era- ja avalikuks õiguseks. Sellest lähtuvalt jaotuvad kõik õigusnormid eraõiguse või avaliku õiguse normideks. Eristatakse üksikuid õigusvaldkondi õigusharusid suhteliselt iseseisev õigusnormide kogum. Eraõiguses nt tsiviilõigus, kaubandusõigus, asjaõigus, autoriõigus jne.
Samas on õiguse ideest - õiguskindlusest - tulenevalt riigipoolne negatiivne reaktsioon teatud juhtudel vajalik. õigusnormide nõuete mittetäitmisest tekkinud kahju saab riikliku sunni abil tasandada. Kui T, siis R, vastasel juhul S. S - tähendab siin riiklikku sundi. Õigemini riikliku sunni liiki ja määra.Sellist kolmeelemendilist õigusnormi formaliseeritud struktuuri võib nimetada õigusnormi loogiliseks struktuuriks. Faktiliselt on aga täielikud õigusnormid, nagu märkisime, kaheelemendilised, koosnedes abstraktsest faktilisest koosseisust ja õiguslikust tagajärjest. Õigusnormi loogiline süsteem Õigusnormi loogilise struktuuri osa peaks olema näiteks abstraktne faktiline koosseis. EESTI ÕIGUSKORRA VERTIKAALNE STRUKTUUR Institutsioonid Nende õigustloovad Nende õigustraken- Üldaktid davad üksikaktid
annaabi.ee 
