Enne raku jagunemist toimub DNA kahekordistamine, et moodustunud tütarrakud saaksid samasuguse päriliku info, kui oli lähterakus. Pärilikkuse kandja on ka viirustes ja bakterites (rõngaskromosoomis). Oluline on, et DNA molekulid säilitaksid oma nukleotiidse järjestuse sõltumata rakusiseste või väliste tingimuste muutumisest. Kaheahelaline biheeliks on paljude keemiliste ja füüsikaliste tegurite suhtes küllaltki vastupidav (miljonite vesiniksidemete tõttu). Kaheahelalisus tagab ka kogu päriliku info esinemise vähemalt kahes koopias ning on oluline ka pärilikkuse avaldumise seisukohalt. RNA kolm lämmastikalust on samad mis DNA-l (A, G, C), T asemel esineb uratsiil (U; uridiinfosfaat). Monomeeride ühinemisel tekib RNA molekul, mis koosneb ühest ahelast, omadused tulevad monomeeride järjestusest ja hulgast molekulis. RNA primaarstruktuuriks nimetatakse nukleotiidide järjestust molekulis
Adeniin -> adenosiinfosfaat (A) Guaniin -> guanosiinfosfaat (G) Tsütosiin -> tsütodiinfosfaat (C) Tümiin -> tümidiinfosfaat (T) Komplementaarsed on A=T ja G=C Molekul on kaheahelaline, vesiniksidemed lämmastikaluste vahel hoiavad kahte ahelat koos. DNA ruumiline kuju (sekundaarne struktuur) on biheeliks Selline kuju on paljude füüsikaliste ja keemiliste tegurite suhtes küllaltki vastupidav Kaheahelalisus tagab kogu päriliku info esinemise vähemalt kahes koopias DNA ülesanne: pärilikkusesäilitamine ja selle täpne ülekandmine raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele RNA e. ribonukleiinhape Monomeerideks on ribonukleotiidid Koosneb samadest osadest, mis DNA, kuid tümiini asemel on uratsiil -> uridiinfosfaat (U) Primaarstruktuur on ribonukleotiidide järjestus molekulis Sekundaarstruktuur on ristikulehe sarnane e. komplementaarne
1) kõrgkordus DNA- need on lühikesed. 6...12 nukleotiidsed plokid, mis korduvad sagedusega 10....10 .Summaarsest DNA-st, mis rakus on, võib selle arvele tulla kuni 60%. 2) mõõdukalt korduv DNA korduste arv 10 .....10 .Paikneb unikaalse DNA vahel kindlate järjestustena. 3) unikaalne DNA- spetsiaalne organismi omane DNA, mis määrab ära struktuuri ja regulaatorgeenid. Mis tähtsus on DNA molekuli struktuuril? Kogu pärilik info paikneb DNA molekulides. Kaheahelalisus tagab ka kogu päriliku info esinemise vähemalt kahes koopias ning on oluline ka pärilikkuse avaldumise seisukohalt Ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. RNA kolm lämmastikalust on samad mis DNA-l (A, G, C), T asemel esineb uratsiil (U; uridiinfosfaat). Ø RNA 1) primaarstruktuur ühe ahelaline. Nukleotiidide koostis on DNA omast erinev. Tümiini asemel on uratsiil. Kõikide RNA vormide primaarstruktuur on enam-vähem sarnane
DNA põhiline üleanne on päriliku info säilitamine (paikneb üksnes DNA molekulides), rakutuumast saadava info põhjal reguleeritakse raku kõiki elutalitlusi. Enne raku jagunemist toimub DNA kahekordistamine, et moodustunud tütarrakud saaksid samasuguse päriliku info, kui oli lähterakus. Pärilikkuse kandja on ka viirustes ja bakterites. Oluline on, et DNA molekulid säilitaksid oma nukleotiidse järjestuse sõltumata rakusiseste või väliste tingimuste muutumisest. Kaheahelalisus tagab ka kogu päriliku info esinemise vähemalt kahes koopias ning on oluline ka pärilikkuse avaldumise seisukohalt. RNA kolm lämmastikalust on samad mis DNA-l (A, G, C), T asemel esineb uratsiil (U; uridiinfosfaat). Monomeeride ühinemisel tekib RNA molekul, mis koosneb ühest ahelast, omadused tulevad monomeeride järjestusest ja hulgast molekulis. RNA primaarstruktuuriks nimetatakse nukleotiidide järjestust molekulis.
· DNA molekuli ülesanneteks on olla kromosoomide põhiline koostisosa, päriliku info säilitamine. · DNA tähtsus seisneb päriliku info säilitamises ja selle täpses ülekandmises raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele. · Membraanid kaitsevad DNA-d. Seejuures on kaheahelaline biheeliks paljude füüsikaliste ja keemiliste tegurite suhtes ka ise küllaltki vastupidav. · DNA kaheahelalisus tagab kogu päriliku info esinemise vähemalt kahes koopias. · Ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. · Selle koostis on kolmeosaline: nad on moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel. · Nukleotiidide järjestust molekulis nimetatakse RNA esimest järku struktuuriks. · RNA molekulide ülesandeks on osalemine pärilikkuse avaldumises (mRNA- informatsiooni-RNA; tRNA- transport-RNA; rRna- ribosoomi-RNA)
DNA ruumiline kuju (sekundaarne struktuur) on fibrillid biheeliks (nt lihasvalgud) Selline kuju on paljude füüsikaliste ja keemiliste tegurite suhtes küllaltki 4) Kvarternaarstruktuur – tekib mitme polüpeptiidi ühinemisel vastupidav Kaheahelalisus tagab kogu päriliku info esinemise vähemalt kahes DENATURATSIOON: Kuumutamisel, hapete, raskemetallide või muude koopias mehaaniliste tegurite mõjul keemilisedsidemed katkevad; valk kaotab 3. ja seejärel 2. järgu struktuuri DNA ülesanne: pärilikkusesäilitamine ja selle täpne ülekandmine raku
mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse. DNA replikatsioon on rakkude pooldumise ainus ja vältimatu eeldus Nii saab jälle eeskirja, kuidas endale vajalikke valke toota Geen DNA lõik, mis määrab ühe valgu aminohapelise järjestuse. DNA struktuuri tähtsus Kaheahelaline biheeliks on vastupidav paljude füüsikaliste ja keemiliste tegurite suhtes (vesiniksidemed). DNA kaheahelalisus tagab kogu päriliku info esinemise vähemalt kahes koopias. RNA ehk ribonukleiinhape Ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. RNA molekulid on moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel. RNA kolm lämmastikalust on samad, mis DNA koostises: A (adeniin), G (guaniin) ja C (tsütosiin). Neljandaks lämmastikaluseks on U (uratsiil). RNA molekul koosneb ühest ahelast. RNA
Kui ühes ahelas paikneb A, siis teises ahelas on selle vastas alati T (kaks vesiniksidet nende vahel) ning G vastas alati C (kolm vesiniksidet). *Esimest järku struktuur – nukleiidide järestus molekulis *Teist järku struktuur – ühendatud kaheahelaline DNA keerdub kruvikujuliseks biheeliksiks (väga vastupidav) Kogu pärilik info paikneb DNA molekulides. DNA’d kaitsevad rakutuuma ümbritsevad membraanid. DNA kaheahelalisus tagab kogu päriliku info esinemise vähemalt kahes koopias – kui ühes ahelas tekib ebasobiv muutus, siis teise ahela nukleotiidse järjestuse alusel saavad rakus esinevad ensüümid vea ära parandada. 2) RNA (ribonukleiinhape) Koosneb ribonukleotiididest, mis on omavahel komplementaarsed: C (kolm vesiniksidet) Gja A=U (uratsiil on tümiini asemel). RNA sünteesitakse rakutuumas selleks, et viia pärilik info tuumast välja ribosoomidesse.
säilitaks oma nukleotiidse järjestuse sõltumata rakusiseste või välistingimuste muutustest. Päristuumsete organismide kromosoomid paiknevad rakutuumas ja seda ümbritsevad membraanid kaitsevad DNA-d. Seejuures kaheahelaline biheeliks on paljude füüsikaliste ja keemiliste tegurite suhtes ka ise küllalti vastupidav. Ehkki üksiku vesiniksidemeenergia on suhteliselt väike, võib neid ühes DNA molekulis olla miljoneid. See muudabki biheeliksi äärmiselt stabiilseks. Biheeliksi kaheahelalisus tagab kogu päriliku info esinemise vähemalt kahes koopias. Üks DNA ahel on teise ahela ,,pöördpilt". See tuleneb komplementaarsusprintsiibist. Kui ühes ahelas tekib ebasoovitav muutus, siis teise ahela nukleotiidne järjestus võib säilida ning selle alusel saavad rakus esinevad ensüümid vea ära parandada. DNA molkuli biheeliksi kujuline struktuur on oluline ka pärilikkuse avaldumise seisukohalt. RNA
annaabi.ee 
