Liikvel oli rootlaste sõjaväelt tulnud katk. Rahvaarv langes 120 000140 000 inimeseni. Maal liikusid ringi sissid. Rootsi maavägi oli purustatud, kuid nende merevägi oli veel kaunis tugev ning sõda siiski jätkus veel paarkümmend aastat. Riigis oli rahapuudus. 1721.a sõlmiti Soomes Uusikaupungi rahu, mille põhjal Venemaa sai endale Eesti, Liivi, ja Ingerimaa ning osa KaguSoomest koos Viiburiga. Ta andis tagasi Soome alad ja maksis 2 miljonit riigitaalrit kahjutasu Rootsile. Samuti sai Rootsi endale õiguse Eesti ja Liivimaalt tollita välja vedada tollal märkimisväärselt suure summa 50 000 rubla eest teravilja. 4. Balti erikord Vene tsaar andis siinsetele mõsnikele suured volitused, nagu näiteks jäid kehtima
· 1704 9. aug. Vallutati Narva linn · 1708 Tartu ja Narva linnarahvas küüditati Vologdasse (Venemaal) · 1709 juuni Poltaava lahing Ukrainas, Rootslaste vägi purustati täielikult · 1710 Riia (algus), Kuressaare (aug.), Pärnu (aug.) ja Tallinna (sept.) kapituleerumine · 1710 29. sept. Harku kapitulatsioon (kogu Eesti kubermang Venemaa) · 1721 Uusikaupunki rahu Sõja tagajärjed: · Venemaa Eesti, Liivi ja Ingerimaa ning osa KaguSoomest koos Viiburiga. Andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud alad Soomes ja maksis 2 milj. riigitaalrit kahjutasu · Levis katk · Rahvaarv langes 120 000140 000 inimeseni · Põllud kasvasid sööti · Koduloomad olid hävinud · Mõisad olid halvas korras · Kehtestati Balti erikord Talupoegade olukord sõja aastatel: · Põlluharimise pidurdumine · Püüti ümber asuda Läände · Talupoja koormiste kasv · Talupoegi värvati sõjaväkke (u 15 000) · Talurahvarahutused
Kuigi Rootsi maavägi oli purustatud, jäi tema merelaevastik veel üpris tugevaks. Riiki kimbutas rahapuudus. Sõda hakkas tõsiselt kurnama ka Rootsit ennast. 1718 sõjakäigul Norrasse Karl XII langes. Rootsi ülemjuhatus püüdis jätkata võitlust Venemaaga, kuid 1720 saadud kaotus otsustavas merelahingus jättis maa ranniku vastase sõjajõududele avatuks. Seepärast sõlmiti 1721 Soomes Uusikaupunki rahu, mille põhjal Venemaa sai endale Eest, Liivi ja Ingerimaa ning osa KaguSoomest koos Viiburiga; Rootsile anti tagasi sõjas hõivatud Soome alad ning makti 2milj riigitaalrit kahjutasu + Rootsi sai õiguse Eesti ja Liivimaalt ilma tollita 50 000 rubla eest teravilja välja vedada. EESTI PÄRAST PÕHJASÕDA o Sõjast laastatud maa. Venemaa poolt ,,akna raiumine Euroopasse" maksti kinni enam kui poolte eestlaste elu hinnaga. Pärast sõjategevuse lõppu elas Eestis inimesi vähem kui XIII saj alguses.
1708.a. viidi läbi küüditamine Tartust ja Narvast ja hävitati Tartu linn sest Peeter I kartis, et Karl XII võib oma vägedega veel tagasi pöörduda. 9)Poltaava lahing. 1709.a. toimus Poltaava lahing, kus Karl XII sai hävitavalt lüüa ja see võimaldas Baltikumi vallutamise lõpuni viia. 10) Tallinna kapituleerimine. 11)Põhja sõja lõpp,samas uusikaupungi rahu, 1721.a. sõlmiti Uusikaupunki rahu, millega määrati, et: a) Venemaa sai Ingerimaa, Liivja Eestimaa ning osa KaguSoomest b) Venemaa andis Rootsile tagasi osa hõivatud Soome aladest. c) Venemaa maksis Rootsile kahjutasu d) Rootsi sai õiguse igal aastal vedada ilma tollita Eestist välja 50 000 rubla eest teravilja. e) Kinnitati Baltikumi valitsemise korra põhijooned. Liitlastevahelise kokkuleppe järgi pidi Venemaa saama endale ainult Ingerimaa, kuid sai lisaks Eesti ja Liivimaa ning osa Kagu Soomest
valmis oma Baltikumi valdusi Venemaale loovutama ja tahtis riigiga ühendada hoopis Taani alluvuses olnud Norrat, aga 1718. a sõjakäigul Norrasse kuningas langes Rootsi ülemjuhatus püüdis jätkata võitlust veel Venemaagagi, kuid 1720. a saadud kaotus otsustavas merelahingus jättis maa ranniku vastase sõjajõududele avatuks ja seepärast sõlmiti Soomes rahu sõda lõppes 1721. a Uusikaupunki rahuga, mille järgi Venemaa sai Eesti, Liivi, Ingerimaa ja osa KaguSoomest koos Viiburi piirkonnaga, Venemaa andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud Soome alad ja maksis kahjutasu, Rootsi sai õiguse Eesti ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada tollal märkimisväärselt suure summa eest teravilja Eesti talurahvas sõja aastatel: Eesti talurahvale tõi sõda kõige rängemaid kannatusi, hirmuvalla all elanud aladel ei edenenud põlluharimine juba Põhjasõja esimestel aastatel püüdsid paljud perekonnad asuda ümber Eesti läänepoolsetesse
annaabi.ee 
