Kolmel võlvitud lagedega korrusel asusid kelder, kabel ja relvaruum, nende peal veel kolm kaitsekorrust.Hiljem kandis linnus Neuhauseni ja Schloß Neuhauseni nime. 1379. aastal rajati endise tornlinnuse ümber ristkülikukujuline laagerkastell ja linnus ümbritseti kaitseõuega. 15. sajandi lõpul ehitati kirdetorn. 16. sajandi alguses ehitati danskrilaadne põhjatorn. 2 Kagunurk sai ainulaadse dekooriga ümartorni ning linnusemüür ehitati kõrgemaks. Palisaad lammutati ning selle asemele ehitati väikeste tornidega zwinger. Linnust kindlustati täiendavalt kuni Liivi sõjani. Vastseliina linnus oli omanäoline oma välisarhitektuuri dekoratiivsuse poolest ning ainulaadne ehitis kogu Eesti ja Läti alal.Looduslikult kõige vähem kaitstud lõunaküljel olid kaitset parandav zwinger ning kagutorni ees olev madal lisatorn suurtükkidele.Vastseliina linnus asus vana
Pilt 3. Kolga lähem ümbrus. Mõisasüdame moodustavad kaks nelinurka väiksem on peahoone-teenijatemaja-(kaar)ait- valitsejamaja, suurem on tõllapesukanal-laut/linnasekelder-peahoone-sõiduhobuste tall. Kirja ,,Lahemaa rahvuspark" alla jäävad oletatavad keskaegsed müüriosad. 27 Pilt 4. Teenijatemaja lõunast. Vasakul paistab peahoone kagunurk. Pilt 5. Teenijatemaja sisehoovi poolt. Vasakpoolse trepi alt läheb käik keldrisse, samuti on keldrisissepääsud võlvkäigu seintes. 28 Pilt 6. Valitsejamaja põhjast. Pilt 7. Valitsejamaja sisehoovi poolt. 29 Pilt 8. Mõisaesine plats. Tagaplaanil park ja tõllapesukanal. Paremal servas laut-linnasekeldri nurk, kus on asunud
Liivimaa aadlikud ja linlased suhtusid Rootsi soosivalt. Sõjaline võitlus lõppes Rootsi võiduga, mida kinnitas 1629.aasta ALTMARGI rahu. Riiast sai kogu Rootsi riigi suurim linn ja Rootsi Liviima kubermangu keskus. Rootsi võim Liivimaa üle muutus täielikuks, kui 1645.aastal saadi taanlastel Saaremaa. Esimest korda olid kõik eestlaste alad ühe võimu all. - Kolm keskaja Liviimaa osa jäid Rzeczpospolita kätte: kagunurk ehk INFLANTY (Latgale või Poola Liivimaa), Kuramaa hersogiriik ja Kuramaa piiskopkond. - GOTTHARD KETTLER (Kuramaa hertsog). Aadlimõisates muutus pärisorjus reegliks. Paremini koheldi talupoegi hersogimõisates. Kettleri andekaim järglane oli hersog JAKOB (1642-1682 valitses), kes ajas agaralt merkantilistlikku poliitikat, tõi Hollandist laevaehitajad VENTSPILSI ja rajas lühiajaliselt kolooniaid Lääne- Aafrikas(Gambia) ja Kariibi merel(Tobago).
Valdavaks on viimase (Würmi, Weichseli, Valdai) jäätumise setted. Jäävaheaegade setteid on säilinud vähe. Rõngu, Karuküla, Kõrveküla. Jää taandumine Eestis on ülikooli rektori Kalm uurimisteema. Me eristame 4 etappi, kus jääserv on pikemalt ühes kohas seisnud. Eesti Looduse raamatus on 5 etapp ka (Sakala), mida Kalm enam ei erista. Umbes 2000 aastaga Eesti alad vabanesid jääst. Eesti aladest hakkas kõige enne jääst vabaneba kagunurk. Eesti kõige paksem turbakiht on leitud Haanja kõrgustikult. Eesti on praegu kerkiv ala, mille on põhjustanud maasisesed protsessid kui ka jääaegade järelmõju. Pinnakatteks nimetatakse aluspõhja katvaid kobedaid setteid, mis on tekkinud murenenud ning samsse kohta jäänud aluspõhjakivimeist või geoloogiliste välisjõududega mujalt kohale kantud. Eestis kattub pinnakatte mõiste kvaternaari setetega ning koosneb peamiselt purdsetteist (liiv,
ja v¨ aga sarnased, kuju- algselt ilmselt onomatopoee- tades draakoni rulli keeratud tilise v¨aljendiga. saba. Pilvejumalalt pa- luti vihma, vastav ametipost / ¡ Vana kuju , koos- oli , hilisemal ajastul £12 ¢neb kolmest osast m¨argi jumalik t¨ahendus ka- , maja kagunurk, kus too- dus. di lihaohvrit , luu- ja pronkskirjas m¨ark ei esine / ¡ Algselt kujutas ning algt¨ahendust on ras- £12 ¢piltm¨argina tantsivat inimest, ke m¨aa¨rata. seletas hiljem lisati m¨argile alaos- m¨argi abil kui toa kagu-