Lubjatööstus Lupja vajatakse betoonelementide valmistamiseks ning ehitusel ja remonttöödel mitmesuguste segude, peamiselt krohvitööde jaoks. Lubja tootmise põhiliseks tooraineks on lubjakivi. Suurimaks lubjatootjaks on Rakke lubjatehas, mis toorainena kasutab Karinu karjäärist saadavat paekivi. Savi leidub Eesti paljudes piirkondades, kuid tööstuslikult omavad tähtsust vaid Kambriumi sinisavid PõhjaEestis ja Devoni savid KaguEestis. Kunda karjääri savi kasutatakse tsemendi tootmisel, Aseri karjäärist kaevandatavat savi aga telliste, ahjukivide ja lillepottide valmistamiseks. Joosu karjääri savi on kasutatud KaguEesti, peamiselt Võru tellisetehastes. Arumetsa savi kasutatakse kergkruusa valmistamiseks. Pinnakattes leiduvaid savisidvt! kasutavad piiratud koguses kohalikud väiketööstused. Puidutoodete valmistamine Uste, akende ja teiste lihtsamate puidutoodete valmistamine on esindatud paljude
Sakala kõrgustik on devoni liivakividest tuumikuga kõrgustik. Sealset lainjat moreenmaastikku liigestavad sügavad laiad ürgorud (RaudnaViljandiTänassilma, KarksiHalliste jmt.), mille põhjas leidub järvi (Õisu, Viljandi, Sinialliku). Oruveerudel kõrgub liivakivipaljandeid, nn. põrguid. Viljaka pinnasega Sakala kõrgustikul on tihe asustus. Suurimad asulad on Viljandi, Tõrva, KilingiNõmme, Mõisaküla ja SuureJaani linn ning Nuia ja AbjaPaluoja alev. Haanja kõrgustik asub KaguEestis, idaosa ulatub Vene Pihkva oblastisse ning lõunaosa Lätti. Kõrgustikul on valdav künklik moreenmaastik. Pinnakate paksus küünib 180 mni. Künkliku maastiku ja ulatusliku erosiooni tõttu on mulla viljakus väike ja põllumaad killustatud. Kõrgeimas osas Haanjas asuvad metsased munajad mäed Suur Munamägi 318 m (Baltimaade kõrgeim tipp) ja Vällamägi 297m. Haanja kõrgustik on Eesti kõige sademeterikkaimaid alasid, lumikate püsib seal märksa kauem kui mujal
Sageli esineb liiga vihmaseid suvesid, mil paljud madalamad maad kannatavad liigniiskuse all ning saagikus väheneb. Sademeterikas hilissuvi takistab saagi koristamist, mõnel aastal osa saaki isegi hävib.vt! Seega sõltub saagikus olulisel määral ilmastikuoludest. Agrokliima erinevused Eesti eri piirkondade vahel on võrdlemisi väikesed. Põud on ohtlikum saartel, kus sademeid on üldse vähem ja ka mullad on õhukesed ja põuakartlikud. Soojahulk on suurim LõunaPärnumaal ja KaguEestis, väiksem aga Pandiveres, Alutagusel, Viru lavamaal. Põllumajanduse arengut mõjutavad LOODUSLIKUD tegurid on mullad Mulla viljakus sõltub selle huumuse ja saviosakeste sisaldusest, huumushorisondi tüsedusest ning veereziimist. Viljakad mullad on huumusrikkad, keskmiselt savikad, tüseda huumushorisondi ja parasniiske veereziimiga. Põllukultuuride kasvatamiseks on Eestis kõige viljakamateks muldadeks leostunud ja
sulgemine Jäätmetekke piirkondlikud erisused tulenevad looduslikest, majanduslikest ja sotsiaalsetest tingimustest ning elanike arvust piirkonnas. Kõige enam eristub muudest maakondadest IdaVirumaa oma põlevkivi kaevandamisel ja selle kasutamisel tekkivate jäätmetega. Prügilate sulgemine puudutab enam KaguEestit ja LääneEesti saari, kus piirkondlikku prügilat praegu enam ei ole. Samas tuleb märkida, et nii KaguEestis kui ka mitmel pool mujal pole omavalitsused suutnud tagada elanikele alternatiivseid võimalusi olmejäätmete kogumiseks. See on viinud ebavõrdse olukorrani, kus paljudes omavalitsustes, eelkõige maapiirkonnas ja väiksemates asulates elavatel inimestel puudub või on väga piiratud võimalus oma jäätmeid mugavalt ja mõistliku hinnaga käitlemiseks üle anda. Tulemuseks on see, et üha rohkem prügi satub metsa alla. Joonis 3 ja 4
Kambriumi ladestu avamus on PõhjaEesti klindi jalamil, moodustades 150m paksuse lasundi. Vara Kambriumi keskel kuhjusid normaalsoolsusega selfimeres laial alal savid, mille tulemusega tekkis kuulus Lontava sinisavi. Üsna laial alal paiknevad ka AlamKambriumi Lükati ja Tiskre kihistu aleuriidi ja liivakivikihid, mis tekkisid pärast mõningat kulutusperioodi. Neid kihistuid ei leidu vaid KaguEestis. Kesk ja HilisKambriumis valdasid Eestis peamiselt kulutusperioodid, mistõttu neid kihistud on väiksemal alal. Kambriumi settekivimitest võib leida toona elanud organismide elutegevuse jälgi ja ka esimesi kivistisi e. fossiile. Kambriumi ajastu lõpul kuhjusid madalas meres segamini liivaga brahhiopoodide e. käsijalgsete karbipoolmikud, mis koosnevad fosfaatsest ainest. Sellest tekkinud kivimit tunneme me fosforiidina
mulla aluskivimiks 7. Eesti muldade tähtsamad lähtekivimid. tähtsamaid mulla lähtekivimid eestis on: 1)moreenid e jääsetted-põhjaeestis valkjashall tugevasti karbonaatne rähkmoreen. lõimimiselt tugevasti koreseline liivsavi. keskeestis hallikaspruun või kollakashall karbonaatne saviliiv ja liivsavi moreen. lõunaeestis punakaspruun karbonaadivaene või nõrgalt karbonaatne moreen. kagueestis pruun karbonaatne moreen 2) lõimimiselt mitmekihilised lähtekivimid (põlvas, valgamaal, ka tartumal) oreen on kaetud hilisema settega nt liiv v saviliiv 3)fluvioglatsiaalsed lähtsekivimid e jääjõgede tekkelised lähtekvimid-hästi sprteeritud setted liivad kruusad 4) jääpaisjärvede setted 5) turvas-soomuldade lähtekivim 6)tuulesetted, alluviaalsed 8. Mulla mehaanilise koostise lihtsustatud jaotus, kores, peenes.
kujunes uus kalmetüüp tarandkalme, põletusmatused Tacitus "Germaania" 98. a pKr "aestid" Keskmine rauaaeg (5. 8. sajand): esimene rahvasterändamise (alustasid hunnid ida poolt) aeg, see oli rahutu aeg täis sõdu, olude muutumist rahutuks näitab peiteleidude rohkus; hakati rajama linnuseid: mägilinnus (Otepääl), neemiklinnus (Rõuge), Kalevipoja rangi tüüpi linnus, ringvalllinnus (Saaremaal Valjala ja Varbola), hakksid kujunema kihelkonnad; uus kalmetüüp KaguEestis kääpad suhted naabritega: u 600. a oli kuningas Ingvari retk Eestisse ja 1030. a käis Eestit rüüstamas Jaroslav Tark, vallutas 1030 a Tartu ja pani sellele nimeks Jurjev, kuid juba 1060. a lõid sossolid (saarlased) ta sealt minema; eestlasi mainiti VanaVene (VanaVene kroonikad e letopissid) ja Skandinaavia allikates, Eesti naaberaladel hakkasid kujunema riigid (882. a sai VanaVene riik alguse), seepärast jõudsid eestlased kroonikatesse
Peamine on asjaolu, kas toponüümi kasutatakse sisekohakäänetes või väliskohakäänetes või mõlemas. Nt saare nimede puhul enamasti kasutatakse väliskohakäändeid: Aegnal, Abrukal vs Muhus, Kihnus. Eesti külanimedes kasutatakse enamasti sisekohakäändeid. Õigem on lähtuda kohapealsest tarvitusest. Vere lõpulised kohanimed on levinud Kesk-Eestis enamasti. La lõpulised saaremaal. Ste lõpulised kagueestis. Kohanimesid võib jagada mitmeti ning kohanimedes sisalduvad tihti viited ajaloo ning usu-ja haldusloo alalt. Nt isikuloolised kohanimed Viru-Jaagupi (usuga), Roosna Prangli(mõisaomanikega), Kalevi, Koidula (arvukad asunikutalud) Leningrad, Stalingrad. Nimed mis on seotud mõne eluolulise joonega või avastamisel saadud muljetega, mis hiljem võivad ebaõigeks osutuda.nt Vaikne Ookean, Gröönima, Vargamäed. Vahel piisab kellegi tujust ja arvamisest (Liibanoni mäed ja Rocca al Mare)
annaabi.ee 
