valitsejad. Tuntuimad tunnistajad Mükeene õitseajast, mida Homeros kirjeldab 700 aastat hiljem vanade pärimuste järgi, on linnusemüürid. Müürid koosnevad suurtest, ainult vähe tahutud kividest, mis on sobitatud ilma mördita üksteisega nii täpselt, et ainult üksikud väikesed kivid tühemikke täidavad. Keskeltläbi on müüride paksus 5 m. Neid peeti hiiglaste kätetööks ja kutsuti kükloopide müürideks. · Lõvivärav. Mükeene hauad. Alguses kaevushauad, hiljem kuppelhauad (tholos). Mõlemal puhul kaevati pehmesse kivisse kallakas käik, mida nimetati dromoseks. Iga matmise järel müüriti ukseava uuesti kinni. Kolmnurk uksesilluse kohal koormuse vähendamiseks (sarnaselt Egiptusele). Mükeenes on tuntud 9 tholoshauda. Kuppelhauad on suurimad tugedeta ruumid enne Pantheoni. HOMEROSE KANGELASTE AJASTU Pärast Kreeta hävimist saavutas Mükeene oma suurima kultuurilise õitsengu.
võimatu pääseda. Härga seostati labürindiga, sest ta oli Kreetal püha loom ja teda võis kohata nii elus kui ka kunstis. (2) Lossi üksteise kõrvale ehitatud ruumidel puudusid väliseinad ning seetõttu puudusid aknad. Kogu valgus tuli laes olevatest avaustest, mis võisid ulatuda läbi mitme korruse. Omapärased olid ka sambad, mis jämenesid ülaosas ja värviti piduliku musta, kollase ja punasega. (2) Üheks ehituskunsti osaks olid ka esialgse nimetusega kaevushauad (kuppelhaud). Pehmesse kivisse kaevati kallakas käik (dromos). Iga matmise järel müüriti haud kinni. Uksesilluse kohal sarnaselt Egiptusele kolmnurk. Mükeenes on tuntud 9 tholoshauda. Tuntuim Atreuse varakamber. Kuppelhauad olid suurimad tugedeta ruumid enne Pantheoni. (1) Kreeta-Mükeene tarbekunst ja seinamaalid Kreeta-Mükeene tarbekunstis olid väga kõrgel järjel keraamika ja kullassepa tööd. Keraamikale on iseloomulik värviderõõm ja dekoratiivsus. Ornamentika on väga
Tuntuimad tunnistajad Mükeene õitseajast, mida Homeros kirjeldab 700 aastat hiljem vanade pärimuste järgi, on linnusemüürid. Müürid koosnevad suurtest, ainult vähe tahutud kividest, mis on sobitatud ilma mördita üksteisega nii täpselt, et ainult üksikud väikesed kivid tühemikke täidavad. Keskeltläbi on müüride paksus 5 m. Neid peeti hiiglaste kätetööks ja kutsuti kükloopide müürideks. Mükeene hauad Alguses kaevushauad, hiljem kuppelhauad (tholos). Mõlemal puhul kaevati pehmesse kivisse kallakas käik, mida nimetati dromoseks. Iga matmise järel müüriti ukseava uuesti kinni. Kolmnurk uksesilluse kohal koormuse vähendamiseks (sarnaselt Egiptusele). Mükeenes on tuntud 9 tholoshauda. Kuppelhauad on suurimad tugedeta ruumid enne Pantheoni. 10 3. Homerose kangelaste ajastu Pärast Kreeta hävimist saavutas Mükeene oma suurima kultuurilise õitsengu
Keskminolise perioodi lõpul kaotavad vaasid oma värvirikkuse, loodusmotiivid on pinnale jaotatud sümmeetriliselt ja reeglipäraselt nn paleestiili vaasid. 1700 a eKr maavärin, mille tagajärjel hakati harrastama freskotehnikas seinamaalinguid. 6. Mükeene kunst: ARHITEKTUUR: Lossid olid kindlused, tuli läbida mitmeid väravaid, et jõuda lossini. Pearuum ehk megaron, mille keskel oli ümmargune kolle, mida ümbritsesid 4 sammast. Lossiseinad kaunistatud maalidega. Haudehitised: kaevushauad umbes 2 meetri sügavusel maa all; kaljusse raiutud haud; kuppelhauad kuulsaim on Atreuse varakamber. Pseudovõlv kivid horisontaalselt väikese nihkega. Reljeefide tõttu on monumentaalselt kuulus Lõvivärav. Olid ka lõvisambad: ilma peata kuid käpad olid. KUJUTAV KUNST: Vaasimaali puhul on iseloomulik ornamentika, mis kasutab loodusmotiive, kuid eeskuju raske ära tunda. Halveneb tehnika, toon muutub segaseks, värv kahvatuks. Esineb looma- ja inimfiguure. 7
Losse iseloomustas tugev kindlustatus, kükloopiliste müüridega. Kui läbida müüris olev värav, tuli sammuda läbi lahtise käigu, mille keskel teine värav ja lõpuks propülee'd väravehitis jõuti sillutatud õue, mida ümbritsesid sammaskojad. Seejärel tuli Megaron ehk ,,meeste ruum" Mükeene lossi keskne ruum. Kasutati ka primitiivset võlvimist. (Sammas jällegi ülevalt jämedam) Kõige imetlusväärsemad on Mükeene haudehitised. Need olid maa-alused kaevushauad. Neist tuntuim on Aatreuse varakamber. Selle suurim haud on maa all 13.6 m kõrgune. Jällegi kasutati võlvimist. Osade haudade väljakaevaja oli Schliemann, kes on väidetavalt ka Trooja üles leidnud. Silmapaistvaimad leiud Mükeene kullast maskid. Seintel oli maale, tunda oli Kreeta ja Egiptuse mõju. Kasutati ornamentikat. Reljeefe oli vähe, erandiks Lõvide Värav Mükeenes. KREEKA KUNST Kunstis eristatakse arhailist, hellenistlikku ja klassikalist ajajärku. Kreeklased pidasid
Jäärast sai kuningas käskis varsti pärast seda oma vennapojal kuldvillaku tagasi tuua, lubades talle selle eest oma trooni. Selleks pani Iason kokku laeva "Argo" meeskonna, keda kutsutakse. Aietese tütre abiga sai Iason kuldvillaku kätte, viis selle Iolkosesse, sai kuningaks ja abiellus Medeiaga. Kuldvillaku edasine saatus on teadmata. Kuppelhaud- Mükeene valitsejate kuplikujuline haudehitis. Lihtsad kaevushauad asendusid 16. sajandist edasi kamberhaudade ja nendest arenenud suurejoneliste kuppelhaudadega. Kuppelhaua puhul kaevati esmalt veidi kaldus käik, dromos. Dromos lõppes ukseavaga, mis viis hiiglaslikku ümmargusse kividest laotud võlvitud hauakambrisse. Sellise plaaniga hauakabreid kutsutakse tholosteks. Oma suurejooneliste mõõtmete tõttu paistavad tholosed kaugele silma ning peaaegu kõik avastatud kuppelhauad on rüüstatud. Kõige suurejoonelisem tholos kannab nime Atreuse varakamber
annaabi.ee 
