Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kaevist" - 6 õppematerjali

Põlevkivi
6
doc

Põlevkivi

sorteerimisest ning toota põlevkivi nii elektrijaamade kui õlivabrikute tarbeks. Põlevkivi kõrgeim toodangutase oli 1980. aastal, kui kaevandati 31,3 miljonit tonni. Põlevkivi kaevandamise tänapäevatehnoloogia kujunes välja kuuekümnendatel aastatel, kui tööstust asusid juhtima Eestis õppinud mäeinsenerid ja -tehnikud. Avakaevandamisel (karjäärides) võeti kasutusele suurekopalised (10-35 m3) ekskavaatorid, põlevkivi hakati vedama kallurautodega, mis mahutasid kuni 40 t kaevist. Allmaakaevandamisel (kaevanduses) võeti kasutusele kamberkaevandamismeetod. Selle kaevandamisviisi puhul moodustatakse 8-10 m laiused kambrid, kus põlevkivikihind puuritakse ja lõhatakse ning kaevist laaditakse vastavate mäemasinate abil. Kambrite lagi ankurdatakse ülemiste kivimikihtide külge ja kogu kaevanduse peal olev kaljumass, maapind kaasa arvatud, hoitakse ülal kambrite vahele jäetud tervikutel. Tervikutesse jääb umbes 25% põlevkivist ja see on põlevkivi kaevanduskadu

Loodus → Loodusõpetus
30 allalaadimist
Allmaarajatised Rikastamine ja korrastamine-peapunktid
4
docx

Allmaarajatised Rikastamine ja korrastamine (peapunktid)

Rikastamise käigus eraldatakse kaevisest kasulik osa (maavara) ja mittekasulik osa(aheraine). 2. Kaevise töötlemise protsessid: · Sõelumine · Purustamine · Pesemine · Ettevalmistatud kaevise rikastamine Purustamine toimub: · survejõu mõjul (+ hõõrdejõud) · tõmbejõu mõjul (+ hõõrdejõud) · löögijõu mõjul (v > 20 m/s) · tavaliselt astmeliselt Mäemassi (kaevist) purustatakse selleks, et seda saaks töödelda ja paremini. Sõelumine: · toimub sõeluritega · jaotakse kaevis tüki (tera) suuruse järgi klassidesse Pesemine: · Kasutatakse kaevisest tolmu ja teiste peente osade eraldamiseks. Töödeldud kaevise rikastamine Põhineb kivimite erinevate omaduste ärakasutamisel. · Setitamine · Separeerimine õhujoas · Rikastamine rasketes vedelikes · Floteerimine 3 3

Geograafia → Geoloogia alused
16 allalaadimist
Asjaõigus- slaidid II
46
pdf

Asjaõigus- slaidid II

Seaduses sätestatud maavaradele (AÕS § 130 lg 1) Põhjaveele (AÕS § 134) Kinnisomand MaaPS § 4 lg 1 kohaselt kuuluvad riigile aluspõhja maavara, üleriigilise tähtsusega maardlas olev maavara ning ravitoimega järve- ja meremuda (ravimuda) ning nendele teiste isikute kinnisomand ei ulatu. Omanik võib kasutada kasutada maavara MaaPS § 59 ja 60 alusel oma tarbeks, samuti võib ehitise püstitamise, maaparandustööde või põllumajandus tekkivat ja ülejäävat kaevist ka võõrandada Kinnisasja omandamine Omandamine võib toimuda kas: 1) tehinguliselt (Müük, kinge jne) 2) Mitte tehinguliselt (pärimine, igamine, sundvõõrandamine, sundtäitmise ja kohtuotsuse alusel, peremehetu kinnisasja hõivamine riigi poolt) Kinnisasja omandamine Tehingulisel omandamisel vaja: 1) Notariaalne võlaõiguslik kohustistehing (AÕS § 119) 2) Asjaõigusleping kinnisomandi üleandmiseks (AÕS § 120) 3)Märke tegemine kinnistusraamatusse Kande tegemiseks vaja:

Õigus → Asjaõigus
31 allalaadimist
Põlevkivi
11
doc

Põlevkivi

kaevandusega, tänasel päeval toimub aga üleminek autotranspordi kasutamisele. Selleks et autotransport pääseks omal jõul sügavale kaevandusse, on läbindatud spetsiaalse kallakusega kaldsaht. Kaevurid istuvad maa peal paiknevas angaaris spetsiaalsetesse inimeste veoks mõeldud furgoonidesse ja nad toimetatakse mööda kaldsahti ning autotranspordi jaoks kohandatud kaeveõõsi töökohtadele. Ka kaevise vedu läbindusetest saab Estonia kaevanduses toimuma kallurautodega, kusjuures kaevist ei veeta eraldi sahtiõue, vaid toimetatakse läheduses paikneva töötava kamberploki toitur-purustile. Tuulutus Kaevanduse tegevkaeveõõntes peab olema tagatud pidev õhuvahetus, mis garanteerib töökohtadel nõuetele vastava õhu puhtuse ja koostise. Kaevandusõhu suuremateks reostusallikateks on lõhketööd ja diiselmootoriga masinad. Õhu liikumine kaeveõõntes tekitatakse maapinnal paiknevate ventilaatorseadmete abil

Geograafia → Geograafia
71 allalaadimist
KINNISOMAND
24
docx

KINNISOMAND

 Põhjaveele (AÕS § 134) MaaPS § 4 lg 1 kohaselt kuuluvad riigile aluspõhja maavara, üleriigilise tähtsusega maardlas olev maavara ning ravitoimega järve- ja meremuda (ravimuda) ning nendele teiste isikute kinnisomand ei ulatu. Omanik võib kasutada maavara. MaaPS § 59 ja 60 alusel oma tarbeks, samuti võib ehitise püstitamise, maaparandustööde või põllumajandus tekkivat ja ülejäävat kaevist ka võõrandada. KINNISASJA OMANDAMINE Omandamine võib toimuda kas: 1) tehinguliselt (Müük, kinge jne) 2) Mitte tehinguliselt (pärimine, igamine, sundvõõrandamine, sundtäitmise ja kohtuotsuse alusel, peremehetu kinnisasja hõivamine riigi poolt) Tehingulisel omandamisel vaja: 1) Notariaalne võlaõiguslik kohustistehing (AÕS § 119) 2) Asjaõigusleping kinnisomandi üleandmiseks notariaalselt tõestatud(AÕS § 120)

Õigus → Õigus
4 allalaadimist
ASJAÕIGUSE konspekt
180
docx

ASJAÕIGUSE konspekt

 Põhjaveele (AÕS § 134) MaaPS § 4 lg 1 kohaselt kuuluvad riigile aluspõhja maavara, üleriigilise tähtsusega maardlas olev maavara ning ravitoimega järve- ja meremuda (ravimuda) ning nendele teiste isikute kinnisomand ei ulatu. Omanik võib kasutada maavara. MaaPS § 59 ja 60 alusel oma tarbeks, samuti võib ehitise püstitamise, maaparandustööde või põllumajandus tekkivat ja ülejäävat kaevist ka võõrandada. KINNISASJA OMANDAMINE Omandamine võib toimuda kas: 1) tehinguliselt (Müük, kinge jne) 2) Mitte tehinguliselt (pärimine, igamine, sundvõõrandamine, sundtäitmise ja kohtuotsuse alusel, peremehetu kinnisasja hõivamine riigi poolt) Tehingulisel omandamisel vaja: 1) Notariaalne võlaõiguslik kohustistehing (AÕS § 119) 2) Asjaõigusleping kinnisomandi üleandmiseks notariaalselt tõestatud(AÕS § 120) 3)Kande tegemine kinnistusraamatusse Kande tegemiseks vaja:

Õigus → Asjaõigus
98 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun