Autor: Aleksander Kaasik (CC BY-SA 4.0) Kaevandusmaastikud ● Keemiline mõju ulatub ka naaberaladele ○ Peipsi järvele, Narva jõele ja Soome lahele ● Aherainemäed ● Tehaste ja elektrijaamade korstnad Kohtla-Nõmme aherainemägi, 2010 Autor: Geonarva (CC BY-SA 3.0) ● Põlevkivi ● Kaevandustegevuse otsene mõju avaldub enam kui 300 km² suurusel alal Põlevkivi kaevandamise tagajärjed ● Kuivavad pinnakihid, madalad kaevud, põllud ja metsad ● Mahajäetud maa-alused kaevanduskäigud ● Rikastamine ● Taasmetsastamine ○ Mänd, kask, lehis Muistised ● Eesti ühed vanemad asulapaigad ○ Kunda ja Narva mesoliitilised asulakohad (VIII aastatuhandest eKr) ○ Kuna asulakoht andnud nime Kunda kultuurile
? · Kas keemiatööstusele välja antud kaevanduspiirkonna laiendamise luba on seaduslik ? · Kas kohaldamisele kuulub ettevaatusprintsiip ning kas sellest lähtuvalt on teostatud piisaval määral keskkonnamõjude hindamist? 2. Probleemi õiguslike aspektide analüüs ja asjakohasus 2.1 Õiguslike aspektide sisuline analüüs Keemiatööstusest leviv ebameeldiv lõhn ning kaevandustegevuse laiendamine ei lase kohalikel elanikel elada oma elukohas täisväärtuslikku elu ning antud juhul võib olla kahjustatud nende põhiõigusi ja vabadusi. Põhiseaduse § 16 ja § 28 sätestavad igaühe õiguse elule ning tervise kaitsele. Samuti on igaühel õigus puhtale ja tervislikule elukeskkonnale. Lisaks sellele sätestavad Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konvensiooni artikkel 8 ja esimese protokolli artikkel 1 inimese õiguse omandi ning era-
-Eesti huvitaimad ajaloolised paigad Tallinna vanalinn Rakvere linnus Põlva Talurahvamuuseum Eesti Maanteemuuseum Eesti vabaõhumuuseum Parksepa vana koolimaja -Mille poolest on Eesti üldse tuntud? Maailma esimene modernne läätsteleskoop asub Tartu tähetornis. Euroopa pikim jäätee mandril asuva Rohuküla ja Hiiumaal asuva Heltermaa vahel on 24–27 km. Maailma ainus veealune vangla asub Paldiski lähedal Rummus, kus kaevandustegevuse lõpetamise järel täitus kaevandus kiiresti veega, mattes enda alla ka vangla hooned. Euroopa suurim saunamaraton toimub veebruaris Otepääl. Üritust korraldatakse meeskondliku orienteerumise vormis ja võidab see võistkond, kes lühima ajaga kõik saunad, jääaugud ja tünnid üles leiab. Kõige spaatihedam linn maailmas on tõenäoliselt Kuressaare, kus on üks spaakoht kümne elaniku kohta. Põhja- ja Baltimaade suurim siseruumes toimuv festival ja muusikatööstuse
maavärinad ei ole üldjuhul eriti tugevad. Maailma kõige tugevam inimese poolt põhjustatud maavärin on 7,3magnituudi Richteri skaala järgi. Austraalia suurim maavärin on samuti tehnogeenne, mille põhjustas ebaprofessionaalne kaevandustegevus. See toimus Newcastle's, New South Wales'is, selle epitsentris mõõdeti tugevuseks 5,6 magnituudi Richteri skaala järgi ning põhjustas 13 inimese hukkumise ja 3,5miljardi dollari suuruse kahju. [] Kaevandustegevus tagajärjel toimuvad maavärinad Kaevandustegevuse tõttu põhjustatud maavärinaid saab liigitada tinglikult kahte liiki. Ühed, mis põhjustatud lõhkamistöödega- tegemist on väga nõrkade vappumisega, mida on tunda kui oled lõhkamistööde piirkonnas piisavalt lähedal. Kuna lõhkamistööd toimuvad suhteliselt suletus ruumides, siis see mõjutab palju ümberkaudseid kivimeid. Neid leidub isegi Eesti: Kirde-Eestis, kus toimub aktiivne põlevkivi kaevandus ning seal teostatakse pidevalt lõhkamisi. []
tonni atmosfääri paisatud CO2 eest 11,5 krooni. CO2 maksud teistes riikides jäävad reeglina 200-1000 krooni vahele. Põlevkivitööstus maksab kasutatud vee eest kümneid kordi vähem kui teised tööstused, ta ei maksa ka maa eest, mis on kaevanduste poolt rikutud. - 1990. aastal tekkis Eestis inimese kohta ca 20 tonni CO2. Kirde Eestis on kümneid asulaid, mille elu sõltub peaaegu ainult põlevkivitööstuse poolt makstavatest toetustest, millega kompenseeritakse kaevandustegevuse poolt tekitatud keskkonnakriisi - põhjavee kadumist, maa vajumist jne. Sotsiaalsed probleemid Ida-Virumaal on lahendatud näiliselt ja tegelikkuses toimib tänane ,,sotsiaalne turvalisus" hoopis kui sotsiaalprobleemide pomm. Siiski on mäeettevõtete tasutud keskkonnamaksud võimaldanud n-ö põlevkivivaldadel renoveerida nii koolimaju kui ka mõisahooneid, parandada teid ja ehitada heitvee puhastusseadmeid. Paraku aitab keskkonnamaks vaid neid valdu, kus põlevkivi kaevandamise maht on suur
· Fosforiühendid 66. Mulla füüsikalis-keemilised omadused: · Happesus · Happelised mullad on rikkad kaltsiumi ja magneesiumi poolest · Mulla puhverdusvõime määrab saastetaluvuse ja väetuskoormuse 67. Kuidas keemilised elemendid ja ühendid satuvad mulda? · Põllumajandusest: - lämmastik-, kaalium- ja fosforväetised - Pestitsiidid · Tööstus ja energia tootmine: - metallurgiatööstusest - kaevandustegevuse jääkidest - jäätmehoidlatest - kütuse põletamisest - mikroelektroonika tööstusest · Transport: - Teede hooldusest - Autokütuste kaudu · Kodumajapidamine: - Reovesi, olmekeemia, väetised, värvid, lakid, kütmine 68. Polütsüklilised aromaatsed süsivesinukud (PAH) PAH-id e polüaromaatased süsivesinikud on aromaatsete tsüklite kondensatsioonil tekkinud erineva kantserogeensuse tasemega keskkonda saastavate ainete grupp
) - Biomass (põllu- ja metsamajandusest · "Kaudne" omamaine kaevandamine: - Kaevandamise jäägid - Biomassi kasutamise jäägid - Pinnasejäägid · Import: - Tooraine - Pooltöödeldud produkt - Lõpp-produkt "Kaudne" - voog arvestatakse impordi hulka "Kaudne-nähtamatu" ainevoog (Hidden flows) Nähtamatu voog on kaevandustegevuse tulemus, see on see osa materjalist mis ei jõu tootmisse aga samuti kaevanduse tulemusena nähtamatu voog teistes riikides kes impordivad toodet. Materjalivoo analüüsi indikaatorid · Sisendi indikaatorid · Väljund indikaatorid · Tarbimise indikaatorid Eesmärgiks on identifitseerida tegevused mis avaldavad survet keskkonnale ja anna üldist informatsiooni. · Materjali sisendi indikaatorid · Otsene materjali sisend-majandusse (DMI): - DMI = Omamaine kaevandamine + Import