Kadrioru Tasku keskus Taasiseseisvus paraad skulptuur kunstimuuseu Nõmme Seikluspark Barclay de Tolly m Kaubamaja Laulupeod Kubija Lendoravarada monument Kohtla Otepää Seikluspark Betti Alveri kaevanduspark mälestusmär -muuseum Valgeranna Seikluspark k Kumu Ahhaa teaduskeskus Blesta kivi Kunstimuuseu m Tallinna loomaaed Carl Robert Muuseum Viru hotell loomaparki ja Jakobsoni botaanikaaeda ausammas ja KGB Niguliste muuseum Eduard Tubina monument Palamuse O. Lutsu
I TURISMI EELDUSED - Miks peaks seda linna külastama? 1. Kohtla-Järve on eelkõige tuntud tööstuslinnana, seal on tuhamäed, põlevkivikaevandus- ja muuseum, kuhu korraldatakse ekskursioone. Kohtla-Järvel asub ka Valaste juga ja Saka-Ontika-Toila pankrannik, mis on Balti klindi kõrgeim ja kõige pikem katkematu osa, mis kulgeb Sakalalt Toila klindilaheni. 2. Kohtla-Järve on väga tuntud Kohtla Kaevanduspark-muuseumi poolest, samuti on seal ka Ereda koonduslaagri mälestusmärk, Mälestusmärk Vagonett, Järve mõis ning ka Kukruse mõis (Järve mõisalt tulebki linna ja maakonna nime lõppu ''Järve''). 3. Kohtla-Järvel toimuvad rahvusvähemuste festival, laste lillepidu ja tantsufestival, muusika- ja kunstilaat, kaevuritepäeva pidustused ning noorte vokalistide konkurss. Veel toimuvad Kohtla-Järvel sellised traditsioonilised üritused: motokross Sinivoore
VIRU LAVAMAA, ALUTAGUSE MADALIK JA PEIPSI RANNIKUMADALIK. • PINNAMOOD: ÜSNA TASANE • KOLMEST KÜLJEST ÜMBRITSEB IDA-VIRU MAAKONDA VESI: PÕHJAST SOOME LAHT, LÕUNAST PEIPSI JÄRV JA IDAST NARVA JÕGI. Vaatamisväärsused ● AIDU VEESPORDIKESKUS SA ● ALUTAGUSE SEIKLUSPARK ● AVINURME ELULAADIKESKUS ● IISAKU MUUSEUM ● JÕHVI ISSANDA RISTIMISE KIRIK ● JÕHVI MIHKLI KIRIK JA MUUSEUM ● KAUKSI RAND ● KIVIÕLI SEIKLUSKESKUS ● KIVIÕLI TUHAMÄED ● KOHTLA KAEVANDUSPARK ● KOHTLA-JÄRVE PÕLEVKIVIMUUSEUM ● KOHTLA-JÄRVE PROMENAAD ● KOHTLA-NÕMME KIVITUBA ● KUKRUSE POLAARMÕIS ● KUREMÄE KLOOSTER ● KURTNA JÄRVESTIK JA MATKARADA ● NARVA MUUSEUM JA PÕHJAÕU ● NARVA-JÕESUU RAND ● NÕUKOGUDE AJA MUUSEUM SILLAMÄEL ● ORU PARK ● SILLAMÄE KULTUURIKESKUS ● SILLAMÄE MUUSEUM ● TARIVERE MÄGI JA VAATETORN IISAKUS ● VAIVARA SINIMÄED ● VAIVARA SINIMÄGEDE MUUSEUM ● VALASTE JUGA Aidu Veespordikeskus ● Aidu põlevkivikrajaari rajatud
Park on ainulaadne oma asukohast tingitud eeliste, oskusliku kujunduse ja suure liigirikkuse poolest. Pargis on loetletud üle 240 puittaime erineva liigi ja vormi. Kõige rohkem kasvab pargis kodumaiseid puid. Eksoodid on enamus Euroopa päritoluga, kuid on ka Kaug-Ida ja Ameerika liike. Kohtla-kaevanduspark Muuseum Ainukesena Baltikumis on võimalik külastada maa-alust põlevkivikaevandust Kohtla-Nõmmel. Seal näeb kuidas kaevandatakse põlevkivi, millest toodetakse põhiline Eestis tarbitav elektrienergia. Vasknarva ordulinnuse varemed Vasknarva ajalugu ulatub keskaega. Esimene ordulinnus rajati 1349.aastal, kuid selle iga oli üürike. Uue linnuse
kolme sõja jälgi; Grenaderimäe nõlvale on püstitatud mälestusmärk 1944.aasta lahingutes hukkunuile. Sinimägede ajaloost ja seal toimunust saad teada, kui külastad läheduses asuvat Vaivara sõja-ajaloo muuseumi või matkad mööda Vaivara ajaloorada. Huvitav teada: Sinimäed on üsna ainulaadne pinnasevorm Eestis. Tasasel platool olevad kolm omavahel ühendatud küngast on mandrijää pealetungil paekalda servast lahti murtud ja siia kantud hiidpangased. Kohtla Kaevanduspark-muuseum Kohtla Kaevanduspark-muuseum asub Kohtla-Nõmmel endises Kohtla kaevanduses. Kaevandus suleti 1. IV 2001 ja samal sügisel avati selle käikudes (sügavus u 8 m) muuseum. Kohtla Kaevandupark-muuseumi hoones on põlevkivi ja Kohtla kaevandust tutvustavad stendid, fotod ja esemed ning kaevurite riietusruum ja lambikoda. Hoonest laskutakse (erivarustuses) maa alla, kus muuseumina kasutatava maa-aluste käikude labürindi kogupikkus on 1,6 km. Seal saab näha
Karjääriga võrreldes on kaevanduse pindala väiksem ja sügavus on suurem (kuni 4 km).Maa alt kaevandatakse tavaliselt kivisütt (kivisöekaevandus), põlevkivi (põlevkivikaevandus), kulda (kullakaevandus), soola (soolakaevandus), teemanti (teemandikaevandus), vaske (vasekaevandus), väävlit (väävlikaevandus) jt.Eestis on põlevkivikaevandused, nendest tegutsevad Estonia kaevandus ja Viru kaevandus Ida-Virumaal.Kohtla-Nõmmel on Kohtla Kaevanduspark-muuseum. Põlevkivi kaevandus Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest (kuni 70% ulatuses) ja mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist. Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud
maagaasi näol ning lai maavarade valik lubjakivi, savi, liiva ja kruusa kujul rahuldab terviklikult kõik ehitusmaterjalide tootmiseks vajamineva. Tööstused Ida-Virumaal: Wienerberger, Wiekor, Silbet, Repo Vabrikud, Norwes, Narva Bark, Polyform, Mikro- Fix, Narova Pine. Vaatamisväärsused Ida-Virumaal on palju vaatamisväärsusi. Seal on mitmeid mägesi, matkaradasi ja lisaks sellele mitmeid ajaloolisi asju. Kohtla kaevanduspark-muuseum Põlevkivi hakkas meie aladele tekkima umbes 450 miljonit aastat tagasi. Mõnedes Ida-Virumaa paikades ulatuvad tavaliselt teiste settekivimite kihtide vahel peituvad põlevkivikihid maapinnale. Lõuna suunas laskub põlevkivikiht üha sügavamale. Muuseumi käigud asuvad umbes 8 meetri sügavusel ja kui Lõuna poole minna, siis ületab käikuge sügavus üle 10 meetri. Põlevkivi kaevandamine ja kasutamine algas 1916. Aastal. Viimased 50 aastat on
Endise Ahtme kaevanduse tööstusterritoorium on korrastatud üleandmiseks teistele valdajatele. 17 hektari suurusel territooriumil lammutati ligikaudu 30 kasutut tootmishoonet ja rajatist, samuti haldus- ja olmekorpus. Tehnilise korrastamise lõppedes istutati sellel maa-alale üle 4000 leht- ja okaspuu. Endise Kohtla kaevanduse sahtiõue kaeveõõntesse ning tööstusterritooriumile on rajatud Kohtla-Nõmme valla taotluse põhjal ja AS Eesti Põlevkivi kaasabil kaevanduspark-muuseum, mis jäädvustab kaevuritöö iseärasusi. Eesti Põlevkivi kohandas kaeveõõned muuseumi tarbeks, andis Kohtla kaevanduse varad üle vallale muuseumi rajamiseks ning teostas aheraine puistangute tehnilise korrastamise talialade ekstreemspordi ning mäesuusatamise arendamiseks. Energiavarustus Statsionaarsetel seadmetel, nagu purustid, konveierid, pumbad jt on elektriajam. Samuti on elektriajam ekskavaatoritel ja puurpinkidel. Nad on teisaldatavate
See aheraine on aga majanduslikult kasutu ja ladestatakse aherainemägede või -puistangutena. Ajapikku kasvab sinna peale mets, kuid nooremaid puistanguid on ka plaanipäraselt haljastatud sinna põõsaid ja puid istutades. Põlevkivi kaevandamise protsessi lahutamatu osa on tänapäeval ka nende karjääride korrastamine, kus kaevandustööd on lõppenud. Pinnas tasandatakse, nõlvad silutakse ja metsastatakse. Kohtla suletud kaevanduses tegutseb 2001. aastast muuseum Kohtla Kaevanduspark, kus tutvustatakse kaevanduste miljööd ja kaevuritööd. Aidu karjääri rajatakse 3 km pikkust sõudekanalit ja veespordikeskust, Sirgala karjäärist on osa kasutusel kaitseväe laskeväljana. Ehituses kasutatavate maavarade kaevandamine aastatel 2006-2012. Aasta: 2006 Maavara: tsemendisavi Kaevandamine (tuh m§:): 2260 Maavara: ehituskruus Kaevandamine (tuh m§:): 2500 Maavara: ehitusliiv Kaevandamine (tuh m§:): 5700 Maavara: ehitusdolokivi Kaevandamine (tuh m§:): 6760
annaabi.ee 
