0.15 g( x) 0.1 0.05 0 2 0 2 4 6 y x Graafik 3. Graafikute võrdlus 3. KESKVÄÄRTUSTE ERINEVUS Tabel 3 Keskväärtuste erinevus[1] EI-Z EI-W Nr. Tulemused(x1) Nr. Tulemused(x2) y=x1-x2 y1-y(kaetu) (y1-y(kaetu))2 1 1 1 -1 -1,121 1,257 2 2 3 -3 -3,121 9,742 3 3 3 -3 -3,121 9,742 4 4 4 2 2 1,879 3,530 5 2 5 0 2 1,879 3,530
sajatuhandekordse suurendusega elektronmikroskoopide abil. Kõiki bakterirakke ümbritseb tihe rakukest, mistõttu toit saab rakku siseneda ainult lahustunud kujul. Rakukesta ehituse järgi jaotatakse bakterid spetsiaalse värvimise alusel gramnegatiivseteks ja grampositiivseteks . Gramnegatiivsete bakterite rakuehitus on võrreldes grampositiivsetega komplekssem. 1.2 BAKTRITE KUJU Bakterite kuju on väga erinev :nad võivad olla ümarad, pulkjad ,kruvikujulised,ripsmete või viburitega kaetu ning kõver vormid(lisa 1) .Suurem osa üherakulisi on iseloomuliku väliskujuga. Hulkraksetes orgamismides sõltub rakkude kuju ja ehitus sellest ,milliset koest nad pärinevad. Taimerakkude korrapärane väliskuju tuleneb neid ümbritsevast jäigast rakukestast .Vastavalt rakutuuma esinemisel jaotakse organisme eeltuumseteks ehk prokarüoodideks(bakterid) ja päristuunseteks ehk eukarüoodideks (protistid taimed ,seened ,loomad). 1.3 BAKTERITE EHITUS
Nende mass on kümneid kordi suurem kui Maa tüüpi planeetide mass. Hiidplaneetide paksu atmosfääri alumised tihedamad kihid on vedeliku taolises olekus. Kõigil hiid planeetidel on rohkesti kuid ja neid ümbritsevad rõngad. Kaugeim planeet pluuto ei kuulu kumbagi rühma. Käsitleme teda koos Päikesesüsteemi väikekehadega. Merkuur Päikesele lähima planeedi pind on sarnane meie kuu pinnaga. Selle pind on kaetu kraatritega, väikeplaneetide ja meteoorkehade löögijälgedega. Atmosfääri merkuuril ei ole.Merkuuril krestab päev 3 meie kuud ja öö sama kaua. Keskpäeval on sooja 400 kraadi, öösel langeb Pildil on Merkuur. temperatuurinäit 200 kraadi alla nulli. 3 Veenus Veenust on nimetatud maa õeks, set ta on umbes sama suur kui
Bagda d Iraagis (suure m aid vallutusi ette ei võ etud, kuid sis ek orraldu s e ja majan du s e ning kultuuri aren gu poole st jõudis araabia suurriik oma õitsen gu ni 6. Araablaste ühtsus ja eripära: keel, kultuur, traditsioonid, etniline päritolu, usk, valitsemine Traditsioonid: koraan ei säte sta naistel nõu et kanda loori, kuid ena miku s isalmim a a d e s on sed a traditsioonilis elt n õutud, riietus väga kaetu, palvus e d Keel: araabia ke el, ka se al, kus kohalikud ke el e d püsisid, levis araabia ke el kultuurike el e n a Usk: islam Kultuur: on sulam araabla st e võimu alla ühen d atud kõrg elt aren e n u d maa d e kultuuripärandist. Kõiki ühen d a s islam ja araabia ke el, tuntuks sai europ p a s araabia numbrid, arv 0 ja male; paljud m õiste d pärinevad araabia ke el e st ( siffer, alman a h h,
Kuna maapinna temperatuur on palju madalam kui päikesel siis on maalt lahkuv kiirgus pika laineline. Sageli kutsutakse seda ka soojus kiirguseks. Maakeral tervikuna on kiirgus pilans paljude aastate lõikes tasakaalus. Keskmine maa temperatuur on 15 kraadi ja see ei muutu. Piirkonniti on aga kiirgus pilansid erinevad. Suurimad on kiirguse pilansi väärtused ekvatoriaalses vööndis. Negatiivne kiirgus bilans on aladel kus aasta läbi on maapind kaetu jää ja lumega nagu Gröönimaal jne. Õhutsirkulatsioon: See kujutab endast püsivat kogumaailma hõlmavat liikumist mis toimub päikese kiirguse eba ühtlase jaotamise tõttu.Ekvatoriaalsed alad on päikese kiirgusega risti ja saavad rohkem kiirgust kui poolused kuhu päikesekiirgus langeb kaldu. Seetõttu on polaaraladel külm ja ekvaatoril soe õhk. Soe õhk on kergem kui külm. Kui peale päikese kiirgue ei oleks teisi õhuliikumist mõjutavaid tegureid siis võiks toimuda järgmine:
annaabi.ee 
