Kadaka omadused Kadakas on kahe kojaline tuultolmleja taim. Isa kadakas on sihvakama tüve ja püramiidjama võraga, kui emaskadakas. Viimased on laiavõralisemad, põõsataolised ning tihti väljakujunemata tüvega. Leidub ka ühekojalisi kadakaid, kus emas- ja isasõied lahus ühel ja samal põõsal kasvavad. Kadaka emasõisikud on helerohelised ja koosnevad soomustest, mille vahel asuvad kolm emakat. Isasõisikud on kollased ja urbade laadi, mis väikeste koonustena okkaste kaenaldest välja piiluvad. Kadaka okstes on c-vitamiini tunduvalt rohkem, kui kuuse- ja männiokastes, sidrunites ja apelsinides. Kadaka puidust valmistatud esemed on matja läikega ja aromaatsed, mis teeb nad meeldivaks. Kadaka kasutusalad läbi aegade Vanasti valmistati kadakast lüpsikuid, kulpe, kibusid, lähtreid ehk lasse, lusikaid, õllekanne, võikarpe, või- ja piimapütte ning teisi nõusid. Seda selle pärast, et kadakaokstel on tuntud desinfitseeriv toime
Laanelill õitseb juunis ja juulikuus peale õitsemist hakkavad laanelille lehed järk-järgult kuivama ning septembriks pole sellest taimest maa peal enam suurt midagi alles. See-eest jätkub aga laanelille maa-alune elu, mille sarnaselt maikellukesega veedab ta suurema osa aastast mulla sees. Niisamuti on laanelillel mullas pikad peenikesed võsud – risoomid. Nende vartel on väikesed soomusetaolised lehekesed, mille kaenaldest kasvavad välja varre uued harud. Loomulikult tekivad risoomil ka lisajuured. Risoomi külgharude tipud aga paksenevad niisamuti nagu maikellukeselgi. Samamoodi kasvavad neist ka maapinnale uued laanelille võsud. Igal võsul tekib üks või kaks õit, milledest arenevad vähesed seemned. Nagu maikellukselgi, on ka laanelillel peamisteks paljunemisvahenditeks risoomiharud, mitte seemned. Kuusk Kuusk on metsapuuna Eestis levikult kolmandal kohal. Kuusk on nõudlik mullaviljakuse
Laanelill õitseb juunis ja juulikuus peale õitsemist hakkavad laanelille lehed järk-järgult kuivama ning septembriks pole sellest taimest maa peal enam suurt midagi alles. See-eest jätkub aga laanelille maa-alune elu, mille sarnaselt maikellukesega veedab ta suurema osa aastast mulla sees. Niisamuti on laanelillel mullas pikad peenikesed võsud – risoomid. Nende vartel on väikesed soomusetaolised lehekesed, mille kaenaldest kasvavad välja varre uued harud. Loomulikult tekivad risoomil ka lisajuured. Risoomi külgharude tipud aga paksenevad niisamuti nagu maikellukeselgi. Samamoodi kasvavad neist ka maapinnale uued laanelille võsud. Igal võsul tekib üks või kaks õit, milledest arenevad vähesed seemned. Nagu maikellukselgi, on ka laanelillel peamisteks paljunemisvahenditeks risoomiharud, mitte seemned. Kuusk Kuusk on metsapuuna Eestis levikult kolmandal kohal. Kuusk on nõudlik mullaviljakuse
Ilusa välimuse tõttu soovitatakse laanelille kasvatada ka näiteks suuremates parkides muru sees. Nii teeb ta kevadise õrnalt kohiseva kaasiku veelgi ilusamaks kui see juba on. Laanelillel on ka ilusad lehed, mis on suurema pundina koondunud varre tippu. Tegelikult on tal ka allpool lehti, aga need on tähelepandamatult pisikesed. Niisamuti on laanelillel mullas pikad peenikesed varred, risoomid. Nendel vartel on väikesed soomusetaolised lehekesed, mille kaenaldest kasvavad välja varre harud. Loomulikult tekivad kogu risoomile alla ka lisajuured. Laanelille peamisteks paljunemisvahenditeks on risoomiharud, mitte seemned. JÄNESEKAPSAS Jänesekapsast tunnevad ilmselt kõik, kas te aga teate ka seda, et jänesekapsaid on mitusada liiki. Eesti looduses kasvab neist vaid üks: harilik. Meie harilikku jänesekapsast iseloomustavad õrnad puhasrohelised vahel veidi kollaka varjundiga lehed ja valged õied.
Lehed: nahkjad, suured, kuni 35 cm pikkused, läikivad, ümar-munajad, koondunud juurelähedasse rosetti. Kevadel ja sügisel sirelililla-punaka tooniga Õied või õisikud: Õied kellukjad, kuni 1 cm läbimõõduga, sirelilillad-roosakad, koondunud tihedasse, tipmisesse, kohevasse pöörisõisikusse, mille pikkus on 10-15 cm Õitsemine: aprilli lõpust 40-50 päeva Liigi eritunnused: Risoom maapealne, paks, roomav, kaetud vanade kuivanud lehetuppedega, millede kaenaldest väljuvad rohkearvulised lisajuured. Ei meeldi tigudele - kasutatakse aias tigude eemalepeletamiseks Kasvukoha nõuded: külmakindel, kohanemisvõimeline, päikseline-poolvarjuline kasvukoht, meeldib viljakas, vett hästi läbilaskev parasniiske pinnas Kasutamine haljastuses: pargid, kalmistud, aiad, sobib ka kiviktaimlasse Joonis 12. Kaheleheline bergeenia (http://www.kolumbus.fi/niemi.olavi/Kukkia_4/album/slides/Soikkovuorenkilpi,%20Bergenia%
need on tähelepandamatult pisikesed. Iluaianduses kasutamisel peab arvestama, et juulikuus peale õitsemist hakkavad laanelille lehed järk-järgult kuivama ning septembriks pole sellest taimest maa peal enam suurt midagi alles. See-eest jätkub aga laanelille maa-alune elu, mille sarnaselt maikellukesega veedab ta suurema osa aastast mulla sees. Niisamuti on laanelillel mullas pikad peenikesed võsud risoomid. Nende vartel on väikesed soomusetaolised lehekesed, mille kaenaldest kasvavad välja varre uued harud. Loomulikult tekivad risoomil ka lisajuured. Risoomi külgharude tipud aga paksenevad niisamuti nagu maikellukeselgi. Samamoodi kasvavad neist ka maapinnale uued laanelille võsud. Igal võsul tekib üks või kaks õit, milledest arenevad vähesed seemned. Nagu maikellukselgi, on ka laanelillel peamisteks paljunemisvahenditeks risoomiharud, mitte seemned. Harilik laanik (Hylocomium splendens) Kes on mustikametsas käinud ja pole
maasika aromaatseid vilju. Vesca väike; metsmaasikas on kultuurmaasikatest palju väiksem. Sugukond roosõielised. Kasvukoht: eelistab poolvarju, puudub soodes, rabades niisketel niitudel ja kuival liival. Kasvab sega- ja lehtmetsades, massiliselt raiesmikel, kraavi- ja teepervedel, puisniitudel. Metsmaasikas on madal 6-20 cm kõrgune kodarikpüsik, risoom lühike, rõhtne, risoomist väljuvad juurmised lehed ja nende kaenaldest maapealsed võsundid. Lehed pikkadel rootsudel, kolmetised. Ka vartel esineb lehti, need on lihtsad, suurehambalised. Õied valged, kuni 2 cm läbimõõdus, esineb eel-emasust ja ka isetolmlemist; peamiselt putuktolmleja. Õitseb mai lõpus ja juunis. Viljad valmivad juuni lõpupoole. Viljaks on rohketest emakatest moodustunud kogupähklike; seemned tõstetakse paisuva õiepõhja poolt lihaka koguvilja pinnale. Ühel taimel moodustub tavaliselt 1-8 vilja
annaabi.ee 
